Venemaalt leiti vanim sküüdi rahva matmiskoht

Sküüdi kuldreljeef mis kujutab hundi ja tiigri võitlust. Foto: akg-images/Scanpix

Tuva vabariigis Venemaal avastati muistse sküüdi rahva valitsejate hauakääbas. Šveitsi arheoloog Gino Caspari leidis sohu peidetud arvatava suurima ja vanima sküüdi matmispaiga.

Sküüdi kultuur oli teadaolevalt esimene Kesk-Aasia steppide hobuserahvas, mongolite ja turgi rahvate eelkäija. Sküüdid valitsesid steppe 9. sajandist kuni 1. sajandini eKr. Iraani keelkonda kuuluvat keelt rääkinud sküüdid moodustasid tipphetkel esimese tuntud stepiimpeeriumi, kuid tsentraalselt valitsetud riigist nende puhul rääkida ei saa.

Sküüdi kääpaid nimetatakse turganiteks ning värske leid Tuva vabariigis pärineb raadiosüsinikmeetodi järgi 9. sajandist eKr, mis teeb selle vanimaks sküüdi leiuks. Nimetuse Arzhan 0 pälvinud kääbast ümbritsevad sood ning haud on kaevatud igikeltsa sisse, mis annab alust loota, et edasistel kaevetel leitavad säilmed on ajahambale visalt vastu pidanud. Tänaseks on sküüdi kultuurist säilinud suuremal jaol metallesemed, eriti kuld, mida ohtralt valitsejatele haudadesse kaasa pandi. Kaevetöid juhtiv arheoloog Caspari loodab, et Arzhan 0 uurimisel on lootust leida ka muid esemeid, mida konkreetse kääpa ainulaadne jäine loomus on säilitanud.

Tõsine kaevamine on alles ees ning Vene ja Šveitsi teadlaste koostöös võib päevavalguse kätte jõuda nii mõndagi märkimisväärset.

Artikkel mis kirjeldab esialgsete väljakaevamiste tulemusi, ilmus ajakirjas Archeological Research in Asia.