Värske uuring: muistse asteegi rahva hävitas salmonella

Väljakaevamiselt leitud kolju. Foto: Henry Romero/ Reuters/ Scanpix

16. sajandi keskpaigas suri enamus asteegi rahvast salapärasesse taudi. Teadlased on viissada aastat hiljem jõudnud jälile, mis haigusega tegemist oli, vahendab AFP.

Asteekide emakeeles kasutati laastava tõve tähistamiseks sõna cocoliztli mis tähendab katku või taudi. 1545. aastal puhkenud epideemia tappis viie aasta jooksul 15 miljonit inimest, 80% kogu populatsioonist. 1576. kuni 1578. aastani väldanud teine puhang surmas ellajäänutest veel pooled. Kuna haiguspuhangutele eelnes ka rõugete epideemia, siis nende kolme katastroofilise sündmuse tõttu Asteekide suurriik ka hävines.

Tübingeni ülikooli teadlased analüüsisid 29 luukere hammastest eraldatud DNAd ning leidsid jälgi bakterist Salmonella enterica. Selgusetuks jääb veel kuidas salmonellabakter Uude Maailma jõudis, kas tegemist oli endeemilise liigiga või tõid selle endaga kaasa maadeavastajad, nagu see juhtus rõugetega. 16. sajandi eurooplaste allikatest on teada, et cocoliztli oli väga nakkav ja surmas haiged inimesed kiiresti. Fransistkaanlasest ajaloolane Juan de Torquemada kirjeldab oma kroonikais, kuidas suurtes linnades kaevati surnute matmiseks kraave ning linnade preestrid kandsid surnuid koidust loojanguni ühishaudadesse. Ka uuritavad skeletid pärinevad ühishauast kuhu tõve kätte surnud inimesi maeti. Nüüd on siis teada, et maailma ajaloos hävitusjõult teise epideemia taga oli salmonellabakteri põhjustatud haigus.

Uuring ilmus ajakirjas Nature Ecology & Evolution.