Aegade jooksul on neid peetud märgiks tähtede plahvatustest, ulmelistest kosmosestruktuuridest või isegi kosmoselaevadest. Tõenäosem on aga kosmilises mõttes «olmelisem» seletus, kirjutab The Guardian.
Müstiliste kosmosesignaalide päritolu sai just hulka selgemaks (2)
Teadlased kutsuvad seda nähtust kiireteks raadiopurseteks, inglise keeles fast radio bursts ehk FRP. Tegemist on vaid millisekundeid kestvate raadioimpulssidega, mis reeglina ei kordu. Kuigi need lühikesed impulsid on mõõdetavad ja salvestatavad, on nende päritolu lühiajalisuse ja kordumatuse tõttu seni paraku saladuseks jäänud.
Tänaseks on selliseid signaale kokku mõõdetud 30, kuid õnneks paistab üks neist nimega FRB 121102 olevat mõnevõrra teistsugune – erinevalt teistest kordub see iga natukese aja tagant. Tänu korduvustele suutsid teadlased möödunud aastal teha kindlaks, et pursete lähtekoht peab paiskama maailmaruumi ligi 500 miljoni Päikese jagu energiat vaid loetud millisekunditega. Selline tõdemus paraku vaid süvendas segadust.
«Kui mõni selline raadiolainete kiirgaja oleks meie galaktika teisel küljel, siis põhjustaksid tema tekitatud pursked tõsiselt meie raadio- ja nutitelefonide sidet. Mis iganes seal toimub on hirmuäratav ning kindlasti ei tahaks keegi selle lähistel olla,» ütles The Guardianile uuringu kaasautor Cornelli Ülikooli astronoomiaprofessor James Cordes.
Mainekas teadusajakirjas Nature ilmunud artiklis näitavad aga Cordes ja kolleegid nüüd, et müstikasse ulatuvatest spekulatsioonidest hoolimata on FRB 121102’l tõenäoselt siiski mõnevõrra lihtsam seletus kui paljud seni välja käidud. Nimelt väidavad nad, et kiireid raadiopurskeid peab tekitama ülitugevasse magnetvälja mässitud kiiresti pöörlev neutrontäht.
Võrreldes varem välja käidud teooriatega kosmoselaevadest, tähtede plahvatamisest ja muust sellisest on neutrontähe seletus muidugi igavam, kuid viitab samas teadaolevalt kõige tugevamale magnetväljale, mida teadlased kunagi tuvastanud on.
«Meie eelistatud mudeli kohaselt pärinevad need (kiired raadiopursked – toim.) neutrontähelt, mis võib olla vaid 10- kuni 20-aastane ning asuda ekstreemselt magnetilises keskkonnas,» ütles uuringu kaasautor, Hollandi Raadioastronoomia Instituudi astronoom Jason Hessels.
10-tunnise vaatlusperioodi käigus tabati kokku kuusteist FRB 121102 purset, mille struktuuri analüüsist ilmnes ülitugeva magnetvälja mõjule viitavaid signaali moonutusi. Tõenäoselt peab pursete allikaks olema seega supernoova kollapsist alles jäänud neutrontäht, magnetvälja tekitajaks aga sama kollapsi käigus tekkinud tiirlev udukogu kookon.
Lõplikust ja ammendavast seletusest ollakse aga jätkuvalt kaugel ning täiendavate vaatluste lisandumisel võib seegi mudel veel muutuda. Näiteks ei ole teada, mis võiks panna niigi väheuuritud neutrontähti selliseid raadiolaineid välja purskama.
Ometigi on tegemist kõige parema vaatluspõhise analüüsiga, mis seni avaldatud ning seda tunnistavad ka paljud uuringus mitte osalenud astrofüüsikud, nende seas ka kiired raadiopursked avastanud West Virginia Ülikooli astronoom Duncan Lorimer.
Kiireid raadiopurskeid, neutrontähti ja nende magnet-kookonit käsitlev teadusuuring ilmus ajakirjas Nature.