TÄNA AJALOOS ⟩ Toimus katastroofiline Haiti maavärin

teadus.postimees.ee
Copy
Haitilanna on rusude all lõksus
Haitilanna on rusude all lõksus Foto: LISANDRO SUERO/AFP

Täna, aastal 2010, Eesti aja järgi mõni minut enne keskööd, toimus Haitil sadade tuhandete elud nõudnud maavärin.

Maavärin ja selle tagajärjed vaeses saareriigis lükkasid käima ühe viimaste aastate suurima humanitaarkriisi enne Süüria kodusõja puhkemist. Kannatada said pealinn Port-au-Prince ning teised tähtsamad keskused ning niigi halva infrastruktuuriga riigi võime katastroofile reageerida tabas peaaegu kõikehõlmav halvatus.

Haiti riiklikel andmetel purustas maavärin umbkaudu 250 000 elumaja ning suur osa saare elanikkonnast jäi peavarjuta. Maavärinale reageerisid koheselt ülilmsed humanitaarabiorganisatsioonid. Kuna järelejäänud sanitatsiooni- ja meditsiiniasutused jõudsid peagi oma võimete piirile, siis puhkes järgneva aasta jooksul Haitil koolerapuhang, mis kestab hooti tänaseni.

12. jaanuari sündmused Eestis:

1895 – preester Paul Kulbusch asutas Peterburis koguduse, mis ühendas u 4000 õigeusklikust eestlast.

1918 – 4. novembril 1917 loodud ning 3 päeva hiljem Tallinnas võimu haaranud Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee eesotsas Viktor Kingissepa ja Ivan Rabtšinskiga lõpetas tegevuse kõrgema täidesaatva organina.

1919 – Vabadussõda. Rahvaväe pealetung, mis algas 7. jaanuaril, jätkus Viru rindel: vabastati Rakvere.

1934 – valimistulemuste võltsimise pärast arreteeriti Senno vallavanem Ivan Vetkin.

1935 – toimus 11. Tallinna-Tartu linnavõistlus korvpallis, mille esimest korda võitis Tartu meeskond tulemusega 49:32.

1939 – Allveelaevastiku Sihtkapitali juhatuse esimees Johan Pitka andis Vabariigi President Konstantin Pätsile üle sihtkapitali kogutud järjekordsed 58 866,23 krooni.

1941 – Eestis leidsid aset valimised Nõukogude Liidu Ülemnõukogusse. Ametlike statistikaandmete põhjal osales valimistel 97,4% hääleõiguslikest kodanikest, kellest ligi 96% andis hääle «parteitute ja bolševike bloki» kandidaatidele.

1953 – Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis August Rei nimetas Oslos ametisse Vabariigi Valitsuse eksiilis esimese koosseisu, kus Peaministri asetäitja oli Johannes Sikkar.

1989 – toimus üleliiduline rahvaloendus. Elanikke loendati 1 565 662, neist 963 281 eestlast (61,5%), 474 834 venelast (30,3%), 48 271 ukrainlast (3,1%), 27 711 valgevenelast (1,7%), 16 622 soomlast (1,1%), 4613 juuti (0,3%), 4058 tatarlast (0,3%), 3466 sakslast(0,2%), 3135 lätlast (0,2%), 3008 poolakat (0,2%), 2568 leedulast (0,2%), 1669 armeenlast (0,1%), 1238 aserbaidžaanlast (0,1%), 1215 moldaavlast (0,1%), 1163 tšuvašši (0,1%) ja teisi väiksemaid rahvuseid. Kokku loendati ligi 121 rahvusest esindajat.

1991 – Boriss Jeltsin ja Arnold Rüütel kirjutasid Moskvas alla Eesti Vabariigi ja Vene NFSV poliitilisele lepingule. Osapooled sõlmisid ka majandus- ja kultuurialase kokkulepe.

1993 – Eesti Pank uuendas 43 tegutsevast pangast litsentsi vaid kümnel.

1994 – asutati Vandeadvokaatide Liit.

1994 – Tallinnas tehti pommiähvardus Tallinna Kaubamajale, pommi ei leitud. See oli esimene pommiähvardus suurkaubamajale.

1996 – president Lennart Meri nimetas senise Kaitseliidu ülema kolonelleitnant Johannes Kerdi kaitseväe juhataja kohusetäitjaks, vabastades Kerdi Kaitseliidu ülema kohalt.

1999 – Novo Mestos Tšehhis toimunud murdmaasuusatamise MK-sarja etapil tõi Kristina Šmigun Eestile esimese suusatamise MK-sarja etapivõidu. Ta võitis 15 km vabatehnikaga sõidu.

2003 – Tartus avati Piiskop Platoni bareljeef.

Ja maailmas:  

1598 – paavst Clemens VIII hõivas Ferrara hertsogkonna Itaalias.

1684 – Prantsuse kuningas Louis XIV naitus madam de Maintenon'ga.

1755 – Katariina II rajas Moskva ülikooli, esimese Venemaal.

1848 – Palermos algas ülestõus Bourbon'ide korruptsiooni vastu.

1879 – Aafrikas algas Briti-Suulu sõda.

1908 – Bakuus Tagijevi teatris tuli esmaettekandele Üzeyir Hacıbəyovi ooper «Leili ja Medžnun», mis on esimene Aserbaidžaani ja islamimaailma ooper üldse.

1932 – USA senatisse valiti esimene naine, Hattie W. Caraway.

1940 – Talvesõda: Nõukogude lennuvägi pommitas Soome linnu.

1945 – Teine maailmasõda: Saksa väed kaotasid Bulge lahingu.

1950 – Nõukogude Liidus taastati surmanuhtlus.

1953 – Jugoslaavia rahvusassamblee võttis vastu uue konstitutsiooni.

1958 – Nõukogude Liit tegi Ameerika Ühendriikidele ettepaneku luua tuumavaba tsoon, mis ulatuks põhjapolaarjoonest Vahemereni.

1964 – Sansibaris toimus sultani ülestõus, mis ebaõnnestus.

1967 – Hiina armee teatas, et ta toetab Hiina kultuurirevolutsioonist põhjustatud rahutustes Mao Zedongi.

1968 – USA ja Kambodža sõlmisid kokkuleppe poliitika üle, mis aitaks ära hoida Kambodža sattumise Vietnami sõjakeerisesse.

1972 – Bangladeshi president šeik Mujibur Rahman astus ametist tagasi, hakates riigi peaministriks.

1988 – Palestiina sõdurid ja rahvas ei lasknud ÜRO ametnikel kontrollida Gaza sektori ülerahvastatud põgenikelaagreid.

1990 – Rumeenia president Ion Iliescu keelustas kommunistliku partei.

1991 – USA Kongress andis president George Herbert Walker Bushile loa kasutada jõudu Iraagi sõjaväe väljatõrjumiseks Kuveidist.

1993 – Bosnia serblaste liider nõustus rahuettepanekutega.

1995 – paavst Johannes Paulus II saabus Aasia-reisi käigus Filipiinide pealinna Manilasse.

1996 – Bosniasse saabus NATO rahuvalvemissioonis osalema esimene Vene väeüksus.

1997 – USA kosmosesüstik Atlantis startis, et Vene orbitaaljaamast Mir tuua ära ameerika astronaut.

2004 – maailma suurim reisilaev Queen Mary 2 alustas avareisi üle Atlandi ookeani. Laeva aluse ehitamiseks kulus üle 10 miljardi Eesti krooni.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles