Kuidas Ülemiste vanake Tallinna esimese linnapea tagasi astuma sundis

Tallinna vaade. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Tallinna esimene linnapea pelgas müütilist Ülemiste vanakest nõnda palju, et pidi pärast suuremat üleujutust ameti maha panema, kirjutab Tallinna Linnaarhiiv oma blogis.

Esimene Tallinna linnapea, või linnapäälik, nagu teda eestlaste kõnepruugis tunti, oli rae laialisaatmise järel Oskar Arthur von Riesemann. Eelnevalt advokaadi ja Tallinna rae sündikuna töötanud von Riesemann kuulus uues linnavolikogus enamuse saanud nõndanimetatud rae parteisse mis koosnes saksa sugu endistest raehärradest. Linnapea valiti volikogu poolt ametisse 22. detsembril 1877.

Esimese linnapea ametiaeg jäi väga lühikeseks. 1878 saabunud kevadel tõusis Ülemiste järv üle kallaste ning ujutas Tartu maantee ümbruskonna üle. Värske linnapea elas seda ränkraskelt üle, saades hirmust närvivapustuse. 3. aprillil esitas von Riesemann linnavalitsusele lahkumisavalduse koos arstitõendiga.

See polnud esimene säärane juhtum von Riesemanni elus. Kaksteist aastat varem, 1867, oli Ülemiste järv samuti suurvee aegu üle ajanud ning hilisema linnapea, tollase raesündiku, tervisele hävitavalt mõjunud. Von Riesemann olevat puhkust võtnud ning väljamaale taastuma sõitnud.

1878. aasta uputus jäi Ülemiste vanakese viimaseks tõsiseks katseks Tallinn veega katta. Kuigi linn jäi püsima, siis õnnestus vanakesel linnapea ametist ära ajada. Otto von Riesemanni elu jäi kahetsusväärselt lühikeseks nagu tema ametiaeg meerina. Vaid kaks aastat pärast saatuslikku uputust haigestus von Riesemann suvise purjekasõidu ajal ning suri selle tõve tagajärjel.

Loe täpsemalt Linnaarhiivi blogist.