TÄNA AJALOOS ⟩ Sündis üks Eesti ajaloo edukamaid sportlasi Paul Keres
7. jaanuar 2024, 06:00
/nginx/o/2018/01/05/7464911t1h40bf.jpg)
1916 – sündis maletaja Paul Keres
Ta sündis Narvas käsitöölise peres ja veetis oma lapsepõlve- ja noorusaastad Pärnus. Lõpetas 1934.a. Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi ja õppis 1937–1943 Tartu ülikoolis matemaatikat. Oli alates 1936. aastast Üliõpilasselts Liivika liige.
1937 sai Keres rahvusvaheliseks suurmeistriks ning pälvis 1938 Hollandis peetud AVRO turniiri võidu eest maailmameistri matši õiguse Aleksandr Alehhiniga (matši ei toimunud). Sellest ajast oli ta aastakümneid maailmameistri tiitli peamisi pretendente.
1939. aastal võitis Eesti võistkond, kuhu kuulus ka Keres, Buenos Airese maleolümpial pronksmedalid. 1948. aastal Haagis ja Moskvas peetud turniiril, mis selgitas maailmameistri pärast Aleksandr Alehhini surma (1946), jagas Keres kolmandat-neljandat kohta Samuel Reshevskyga, saades 10,5 punkti 20-st. Turniiri võitis Mihhail Botvinnik.
Pretendentide turniiril, mille võitja sai MM-tiitlimatšile, oli Keres 1950. aastal Budapestis 4., 1953. aastal Zürichis ja Neuhausenis 2.-4. (jagas kohta Samuel Reshevsky ja David Bronsteiniga, 1956. aastal Amsterdamis 2., 1959. aastal Bledis, Zagrebis ja Belgradis toimunud võistlusel 2. ja 1962. aastal Curaçaol 2. (Keres võitis temaga 2.-3. koha jaganud Jefim Gelleri vastu lisamatši, mis selgitas välja, kumb neist pääseb vahetult järgmise tsükli kaheksa pretendendi hulka.)
Ta oli NSV Liidu teeneline meistersportlane, kolmekordne NSV Liidu maletšempion (1947, 1950 ja 1951) ning kuulus 7 korda (1952, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964) NSV Liidu võistkonda, mis võitis maleolümpia.
7. jaanuari sündmused Eestis:
1525 – reformatsiooniaegsed rahutused: Tartus rüüstati suurt osa kõikidest all-linna kirikutest ja kloostritest.
1887 – sündis kirjanik Oskar Luts
1916 – sündis Paul Keres
1919 – Vabadussõjas algas Viru rindel Rahvaväe pealetung: 9. jaanuaril vabastati Tapa, 12. jaanuaril Rakvere.
1922 – Pariisis sõlmiti Eesti-Prantsuse kaubandusleping.
1925 – Eesti Spordilehes avaldati Eesti suurima sportlase valimise tulemused. Suurimaks sportlaseks sai kümnevõistleja Aleksander Klumberg, järgnesid maadleja Eduard Pütsep, jooksja Jüri Lossman, tõstja Alfred Neuland, maadleja Georg Lurich, kergejõustiklane ja tõstja Harald Tammer, jalgpallur August Lass, kergejõustiklased Valter Ever ja Johannes Villemson ning jalgpallur Harald Kaarmann.
1929 – Tallinna saabus Riigipäeva esimees Paul Löbe.
1932 – Tallinna Kalevi käsipallimeeskond alustas kuu aega kestnud Euroopa võistlusturneed, mille jooksul peeti 14 korvpalli- ja 6 võrkpallikohtumist; võiduskooriks jäi 9:5.
1936 – Meierite Koja elluviimise komitee pidas oma esimese koosoleku.
1938 – olümpiavõitja Kristjan Palusalu sai maadlustreeningul raskelt vigastada: Osvald Froomani vastu ristvöövõtet kasutades nihestas ta õlaliigest.
1938 – lõppes Hastingsi maleturniir, kus Paul Keres sai 6,5 punktiga teise koha.
1962 – Tallinnas toimusid Komsomoli-nimelisel staadionil Eesti esimesed võistlused kardisõidus.
1991 – Tallinnas Tõnismäel avati mälestussammas Paul Keresele (Paul Kerese monument).
1994 – Valitsus määras Paldiskisse oma eriesindaja Jüri Tiku.
2016 – Narvas Puškini tänaval avati mälestussammas Paul Keresele (Paul Kerese monument)
Ja maailmas:
1558 – Prantsusmaa vallutas Calais´, inglaste viimase tugipunkti mandril.
1566 – Rooma paavstiks sai Pius V (Antonio Michele Ghislieri) (1504–1572)
1608 – tuli hävitas maatasa Jamestowni Virginias.
1610 – Galileo Galilei vaatles esimest korda nelja Jupiteri kaaslast, mida hakati nimetama Galileo kuudeks.
1663 – algas Hollandi võim Malabari rannikul
1795 – Poola inkorporeeriti Venemaa koosseisu, toimus kolmas Poola jagamine. Leedu Suurvürstiriik liideti Venemaaga, mille keiser sai tiitli Leedu suurvürst.
1894 – William Kennedy Dickson sai filmilindi patendi.
1919 – Tšernogoorias algas Jõuluülestõus Serbia okupatsiooni vastu.
1925 – sündis inglise looduseuurija ja kirjanik Gerald Durrell
1943 – suri serbia päritolu leiutaja Nikola Tesla
1977 – sündis soome-eesti kirjanik Sofi Oksanen