Tartu tihased on Pariisi liigikaaslastest vähem lärmakad

VILJANDI, EESTI, 28MAR16 Linnud. Rasvatihane (Parus major) on linnuliik tihaslaste sugukonnast ELMO RIIG/SAKALA Foto: Elmo Riig / Sakala

Linnas elutsevad rasvatihased on agressiivsemad kui nende looduskeskkonnaga harjunud liigikaaslased, kirjutab linnuökoloog Marko Mägi portaalis linnuvaatleja.ee.

Linnade laienemine on mõjutanud paljude liikide kohasust ja käitumist. Võiks arvata, et elupaigaks linna valinud linnud on seal toimuvaga harjunud, sest igasugune nii füsioloogiline kui ka käitumuslik reageerimine stressi tekitavale olukorrale nõuab energiat.

Sarnaselt inimestele on lindude asustustihedus linnas suurem kui maal ning võib järeldada, et linnas peab ka pesitsuskoha nimel pingutama rohkem kui maal. Linnu agressiivsus ehk näiteks konkurentidega kaklemine ja valjult kisamine võib küll äratada kiskja tähelepanu, kuid kuna sageli on linnas kiskjaid vähe, võib agressiivsuse tulem olla lausa positiivne – linnas võivad edukamalt hakkama saada sõjakamad linnud.

Linna- ja maapiirkonna lindude käitumise erinevusi käsitleti uuringus, kuhu kaasati ka Tartu ülikooli linnuökoloogide kogutud andmed Tartu ja Kilingi-Nõmme rasvatihaste (Parus major) kohta. Lisaks Eestile koguti andmeid Hispaaniast, Prantsusmaalt, Saksamaalt ning Rootsist. Pesitsusperioodil püüti kokku 1539 lindu, määrates nende hingamissageduse, hädakisa tekitamise ja nokkimisaktiivsuse ehk tunnused, mis iseloomustavad linnu pro- või reaktiivset käitumislaadi. Proaktiivsed linnud on tegutsejad (n-ö enne ütlen, siis mõtlen), reaktiivsed aga pigem tagasihoidlikud (enne mõtlen, siis ütlen).

Hädakisa tekitamises olid erinevused suuremad linna- ja maalindude emaslindude puhul, kuid erinevalt teiste riikide tihastest ei erinenud Tartu ja Kilingi-Nõmme lindude hädakisa tekitamine. Tartu tihased tegid ka vähem hädakisa kui näiteks Granada, Barcelona ja Pariisi liigikaaslased, kuid Tartu oli uuringusse kaasatud linnadest ka kõige vähem linnastunud.

Kuigi nii linna- kui maatihased Eestis kaldusid uurija kätt vähem nokkima, näitas uuringu tulemuste detailsem analüüs, et linnas elavad isased rasvatihased nokkisid uurija kätt aktiivsemalt kui maapiirkonna sookaaslased; emaste puhul erinevust ei tuvastatud. Stressiolukorras, mida uurija käes viibimine kahtlemata linnule on, hingasid küll linna rasvatihased kiiremini, kuid see ei erinenud oluliselt maapiirkonna lindude omast.

Saadud tulemused viitavad, et linnas elavad rasvatihased tegutsevad stressiolukorras proaktiivsemalt. Kuigi teadusuuringu tulemus ei ole üllatav ning toetab eelnevate uuringute tulemusi – linnatihased on proaktiivsete isikutunnustega ehk vähem kartlikud ja suurema uudishimuga – on tegemist esimese piisavalt laiapõhjalise üldist seaduspära linnastumise ja lindude käitumise vahel kinnitava uuringuga. Kuna proaktiivsed linnud leiavad kiiremini uusi toitumiskohti ja kardavad vähem, annab see linnaeluga kohanemisel eelise just neile.

Uuring ilmus teadusajakirjas Frontiers in Ecology and Evolution.