/nginx/o/2017/03/06/6412463t1h8831.jpg)
Mõni mälestus kestab lühikest aega, teised ei unune aga nii lihtsalt. Teadlased on lõpuks jälile saanud, kuidas kestavad kõige kestlikumad mälestused, vahendab ERR Novaator.
Teadlased tegid kindlaks, kuidas meie aju kõige väärtuslikumaid mälestusi salvestab
29. detsember 2017, 18:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Norra teadlaste uurimistööst selgus, et pikaajalised mälestused on kodeeritud mitte närviraku sisemusse, vaid rakust väljapoole, rakumembraani välispinna peale – seda pinda katvasse suhkrust ja valgust kesta, niinimetatud perineuraalsesse võrku.
See tihe võrk koosneb suhkrumolekulidega kaetud valgumolekulidest, moodustades tiheda jäiga struktuuri, milles on väikesed augud naaberneuronitega ühenduse pidamiseks.
Teadlased tegid katse rottide peal. Nad õpetasid neile, et äkilisele valgussähvatusele järgneb midagi ebameeldivat. Pärast seda jagati rotid kahte rühma. Ühtedelt eemaldati ühes teadaolevalt mäluga seotud ajupiirkonnas närvirakkudelt perineuraalne võrk. Teisel rühmal jäeti alles.
Loe uuringust lähemalt ERR Novaatorist.