:format(webp)/nginx/o/2017/03/06/6412463t1h8831.jpg)
Mõni mälestus kestab lühikest aega, teised ei unune aga nii lihtsalt. Teadlased on lõpuks jälile saanud, kuidas kestavad kõige kestlikumad mälestused, vahendab ERR Novaator.
Mõni mälestus kestab lühikest aega, teised ei unune aga nii lihtsalt. Teadlased on lõpuks jälile saanud, kuidas kestavad kõige kestlikumad mälestused, vahendab ERR Novaator.
Norra teadlaste uurimistööst selgus, et pikaajalised mälestused on kodeeritud mitte närviraku sisemusse, vaid rakust väljapoole, rakumembraani välispinna peale – seda pinda katvasse suhkrust ja valgust kesta, niinimetatud perineuraalsesse võrku.
See tihe võrk koosneb suhkrumolekulidega kaetud valgumolekulidest, moodustades tiheda jäiga struktuuri, milles on väikesed augud naaberneuronitega ühenduse pidamiseks.
Teadlased tegid katse rottide peal. Nad õpetasid neile, et äkilisele valgussähvatusele järgneb midagi ebameeldivat. Pärast seda jagati rotid kahte rühma. Ühtedelt eemaldati ühes teadaolevalt mäluga seotud ajupiirkonnas närvirakkudelt perineuraalne võrk. Teisel rühmal jäeti alles.
Loe uuringust lähemalt ERR Novaatorist.