Keelt, mida kunagi kõnelesid tuhanded inimesed, räägib nüüd ainult üks mees (15)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Eva-Lotta Kivi
Copy
Pilt on illustratiivne. Mashco-piro hõimuliikmed Peruus.
Pilt on illustratiivne. Mashco-piro hõimuliikmed Peruus. Foto: GABRIELLA GALLI/AFP/SCANPIX

Kunagi rääkisid taushiro keelt tuhanded inimesed. Alates 1999. aastast on selle keele kõnelejaid aga ainult üks, Amadeo García García nimeline mees.

Taushiro keelt kõnelev hõim kadus Peruu džunglitesse mitu põlvkonda tagasi, lootusega päästa enda viimased liikmed väljasuremisest, kirjutab The New York Times. Vägivaldsed sissetungijad, kes tõid endaga kaasa ka hulgaliselt haiguseid, olid vähendanud hõimu arvukust nimelt tugevalt.

Džunglisse pakku läinud klann kaitses oma asulat hoolega. See oli maskeeritud lehtede ja okstega ning seda kaitsesid lõukoerad. Sellest ei olnud aga kasu – ilma püsside ja tänapäevase meditsiini abita suri hõim järk-järgult välja. Kes langes metsloomade ohvriks, kes suri leetrite või malaaria tagajärjel.

Tänasel päeval on hõimust alles vaid Amadeo, kes on ainuke taushiro keele kõneleja. Kuna keegi tema keelt ei räägi, tuleb tal suhelda hispaania keeles. Ta ei räägi seda aga eriti hästi.

Amadeol on viis last, kes võiksid teoorias taushiro keelt edasi kanda. Kahjuks ei kõnele neist aga keegi seda. Põhjuseks on keeruline perekonnalugu. 1980ndatel jättis naine Amadeo maha. Kuna mees lastega toime ei tulnud, sattusid nad kasuperekonda ning kasvasid üles hoopis Puerto Ricos.

Peruus Amazonase kallastel elas kunagi suur hulk hõime – kõik nad rääkisid eri keeli ja murdeid. Viimase sajandi jooksul on ainuüksi Peruus surnud välja aga 37 keelt. Põhjuseks on olnud linnastumine, migratsioon jne. 47 keelt on veel alles, teadlaste sõnul on neist vähemalt pooled aga väljasuremisohus. 

Video ainukesest taushiro keele kõnelejast ehk Amadeo García Garcíast! 

Tagasi üles