Kuult Merkuurini - milliseid kosmoseavastusi võib alanud aastalt oodata?

Kaur Maran
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
AMUR REGION, RUSSIA - NOVEMBER 28, 2017: A Soyuz 2.1b rocket booster with a Frigate upper stage block, the Meteor-M 2-1 meteorological satellite and 18 small satellites being launched from the Vostochny Cosmodrome. Yuri Smityuk/TASS
AMUR REGION, RUSSIA - NOVEMBER 28, 2017: A Soyuz 2.1b rocket booster with a Frigate upper stage block, the Meteor-M 2-1 meteorological satellite and 18 small satellites being launched from the Vostochny Cosmodrome. Yuri Smityuk/TASS Foto: Yuri Smityuk/Yuri Smityuk/TASS

Tuleval aastal seisab ees mitu põnevat kosmoseprogrammi, mis tõotavad avardada meie arusaama maailmaruumi iseärasuste kohta. 

Nagu igal aastal, nii seisab tulevalgi ees mitmeid Maalt vaadates silmaga nähtavaid kosmilisi vaatemänge nagu mitmed iga-aastased meteoriidisajud või ka kolm kuuvarjutust ja üks päikesevarjutus. Lisaks tavapärastele kosmilistele vaatemängudele võib sellest aastast oodata aga ka mitmeid põnevaid avastusi kaugemate maailmade kohta.

Kosmosekõnd Apollo 15 missioonil.
Kosmosekõnd Apollo 15 missioonil. Foto: NASA/Caters News Agency/Scanpix

Pilk Kuule

Viimastel aastatel on avalikkuse tähelepanu tõmmanud Marsile rändamise väljavaade, kuid tuleval aastal võib oodata palju uut kodule hoopis lähemalt. Rahvusvahelises meedias lõi hiljuti küll laineid Donald Trumpi avaldatud mõneti vastuoluline plaan taastada mehitatud kosmoselendude programm. Viimane inimene, kes Kuu pinnal tatsanud on, oli USA astronaut Eugene Cernan 1972. aastal.

Lisaks USA programmi taaselustamisele on aga teisedki taas Kuule rohkem tähelepanu pöörama hakanud. Näiteks peaks India saatma sinna tuleva aasta jooksul oma esimese kulguri-missiooni, SpaceX plaanib aga koguni esimest Kuu-turismi reisi, mille käigus viiakse rikkurid ringreisile ümber Maa tehiskaaslase. Hiinlased peaksid aga läbi viima missiooni Kuu pimedale küljele ning tooma sealt tagasi ka pinnaseproove.

ESA avaldatud illustratsioon mustast august.
ESA avaldatud illustratsioon mustast august. Foto: D. Coe, G. Bacon (STScI)/AFP/Scanpix

Esimene pilt mustast august

Mustad augud on jätkuvalt üks müstilisematest kosmilistest nähtustest. Tegemist on nähtustega, mille olemasolu on teada suuresti vaid nende ülitugeva gravitatsioonivälja tõttu. Kuna nende gravitatsioon on aga niivõrd suur, et püüab kinni ka valguse enda, ei ole neist aga seniajani ühtegi pilti.

Möödunud aastal tegi aga uus mitmeid teleskoope ühendav kosmoseprojekt Event Horizon Telescope (sündmushorisondi teleskoop) portsu fotosid Linnutee galaktika keskpiirkonnast lootuses saada pildile musta augu sündmushorisont ehk viimane valgus, mis veel gravitatsiooni kütkeist põgeneda suudab. Piltide uurimine veel kestab, kuid tuleva aasta jooksul peaks saama selgeks, kas galaktikakeskmes asuv Sagittarius A* must auk jäi pildile või ei.

LIGO gravitatsioonilaineobservatoorium.
LIGO gravitatsioonilaineobservatoorium. Foto: LIGO Laboratory/Reuters/Scanpix

Gravitatsioonilainete uurimise võimekus kasvab

Viimase kahe aasta suurim uurimissuund füüsikas on kindlasti olnud gravitatsioonilainete uurimine, mis on kinnitanud mitmeid seni vaid teoreetilisi käsitlusi Universumi kohta ja pikemas perspektiivis loonud baasi seni ühildumatuteks peetud relatiivsusteooria ja kvantfüüsika üheks sidumiseks. Kui seni on gravitatsioonilainete tuvastamises põhitegija olnud USAs asuv LIGO observatoorium, millele lisandus möödunud aastal ka itaallaste VIRGO, siis 2018. aastal alustab tööd ka Jaapanis asuv KARGA.

Gravitatsioonilaine observatoorium pidi küll valmima juba aastal 2009, kuid tehniliste tagasilöökide tõttu on see nüüd edasi lükkunud ning tõenäoselt peaks see tööd alustama aastal 2018. Kui VIRGO 2017. aastal gravitatsioonilainete püüdmisega alustas, parandas selle andmete LIGO omadega kombineerimine märkimisväärselt gravitatsioonilainete päritolu määramise täpsust. Teisel pool Maad asuva KARGA lisandumine vähendab veapiiri kindlasti veelgi enam.

Kollaaž Rosetta külastatud asteroidist 67P/Tšurjumov-Gerassimenko
Kollaaž Rosetta külastatud asteroidist 67P/Tšurjumov-Gerassimenko Foto: HO/AFP

Kaugete kivide saladused

Kui hiljuti lõppenud Rosetta missiooni ja selle maanduri Philae seiklused teile korda läksid, siis tulevasse aastasse planeeritavad missioonid tõotavad tulla veelgi kütkestavamad. Nimelt peaks Jaapani kosmoseagentuuri JAXA 2014. aastal kosmosesse lennutatud uurimisalus Hayabusa 2 kohtuma Maa-lähedase asteroidi Ryuguga. Augustis ristuvad aga NASA kosmoseaparaadi OSIRIS-REx ja asteroid Bennu teed.

Mõlemad missioonid naasevad Maale ka asteroidiproovidega, mistõttu võib siit oodata põnevat uurimismaterjali veel paljudeks aastateks.

Selle pildi Merkuurist tegi NASA kosmosemissioon MESSENGER 2008. aastal.
Selle pildi Merkuurist tegi NASA kosmosemissioon MESSENGER 2008. aastal. Foto: NASA/Johns Hopkins University Applied Physics Laboratory/Carnegie Institution/NASA/JPL

Merkuuri-missioon

Kõigist paljudest kosmosemissioonidest kuulsusrikkaimad kipuvad olema ikka Päikesesüsteemi teiste planeetide omadusi avastavad missioonid nagu hetkel Jupiteri ümbruses viibiv Juno ja hiljuti Saturni atmosfääris oma lõpu leidnud Cassini.

2018. aastal seisab aga ees planeediuurimise missioon, mis pöörab oma pilgu Päikesesüsteemi kaugematelt gaasihiiglastelt hoopis selle esimesele planeedile Merkuurile. Tõsi küll, BipiColombo-nimeline kosmoseaparaat jõuab Merkuuri orbiidile alles 2025. aastal, kuid põneva missiooni algus on siiski juba vähem kui aasta kaugusel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles