:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/12/28/7441485t1h98e0.png)
Postimehe populaarsemate teadusuudiste seas paistab silma Eestiga seotud lugude suur esindatus.
Hiigelussist lameda Maani - millised olid Postimehe enimloetud teadusuudised lõppeval aastal?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadusportaali loetumate uudiste seas on näha, et inimestele on enim korda läinud ikkagi kodumaa ja selle lähipiirkonnaga seotud teemad. Nii on loetavuse poolest esikohal uudis Jurmalas randa uhutud hiiglaslik ussist, mille nii selle avastajad kui ka merebioloog Jonne Kotta määrasid pikaks külgpilulaseks (Lineus longissimus), mis on ka üks maailma suurimaid loomi.
Samamoodi tõmbas palju tähelepanu Tartu Ülikooli ökotoksikoloogi ja teaduskommunikatsiooni eksperdi Randel Kreitsbergi arvamuslugu, milles ta kirjeldas, kuidas suvel aset leidnud massiline mesilaste suremine on meeletus millestki hoopis suuremast. Keskkonnateemadest oli paljuloetud ka uudis 15 000 teadlase avalikust pöördumisest, milles juhiti tähelepanu keskkonnakriisi jätkuvale süvenemisele.
Pärast Eestile prognoositud hiigeltormi siia mitte jõudmist pakkus lugejatele suurt huvi ka meteoroloog Jüri Kameniku seletus sellest, miks ilmanähtused tihtipeale ennustustest teistsuguseks kujunevad.
Eesti teadlaste ettevõtmistest ja selgitustest kütsid kirgi ka lugu Eesti metsades laialt levinud, ent soomlastes hirmu tekitavast paelussist ja 17. sajandi mõistatusest, millele tõid lahenduse TTÜ teadlased eesotsas Hillar Abeliga. Samuti tõmbas tähelepanu ka populatsioonigeneetik Mait Metspalu selgitus sellest, miks rasside mõiste tänapäeva teaduses kasutusest kadunud on.
Teadusest kirjutamise kõrval on tulnud ette ka populaarseid lugusid, mis on lähtunud hoopis teaduslikus mõttes täielikust jaburusest. Üks sellistest oli, kui Telegrami peatoimetaja tõi TV3 saates «Kolmeraudne» ühe põhjusena lameda maa uskumiseks välja, et ei ole veel näinud enda kahtluste eemaldamiseks piisavalt pilte ümmargusest maast. Seitsme pildi ja nelja video avalikest allikatest üles otsimiseks kulus aega vaid 25 minutit.
Lisaks on lugejate seas olnud menukad ka nädalavahetuseti ilmuvad teaduse, geograafia ja ajaloo teemalised testid.
Edukaim graafiliste ja interaktiivsete lahendustega lugu oli Postimehe reportaaž Prantsusmaalt tuumasünteesi eksperimentaalreaktori ITER ehituselt.
Postimehe teadusportaali loetumad kümme lugu olid:
- Fotod ja video: Läänemeri uhtus kaldale maailma pikima olendi
- Tõeline tuumaplahvatus – teadlased avastasid Tšornobõli katastroofi tegeliku põhjuse
- Eesti teadlane: mesilaste surm on meeldetuletus hoopis millestki suuremast
- Graafikud: Põhja-Korea tuumakatsetuse lööklained jõudsid ka Eestisse
- Ilmateadlane selgitab: miks ennustatud hiigeltorm Eestisse ei jõudnud?
- Eesti metsades levinud paeluss hirmutab soomlasi
- Eesti teadlased lahendasid 17. sajandi teaduse suurima mõistatuse
- Mait Metspalu: Kaljulaid ei eksinud
- 15 000 teadlase hoiatus inimkonnale: kursimuutuseta ootab meid ees katastroof
- Aitame Telegrami peatoimetaja hädast välja: siin on ports pilte ja videosid (ümmargusest) Maast