/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/12/28/7440731t1h315d.jpg)
Aine, millest tekkis Päikesesüsteem, ei tarvitse pärineda supernoovast, nagu seni arvatud, kirjutab ERR Novaator.
Päikesesüsteem võis tekkida hiidtähte ümbritsenud mullist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rühm Ameerika teadlasi väidab, et päikesesüsteemiaine on hoopis välja paiskunud ühest hiigelsuurest ja ülieredast tähest, mis pärast võis küll supernoovaks saada, kuid see ei puutu enam asjasse.
Seni on teadlased üldiselt arvanud, et see algne aine, mille tihenemisel on moodustunud Päike ja planeedid, asteroidid ja komeedid, on pärit ühest varem siinkandis olnud tähest, mis plahvatas supernoovana, sest just supernoovaplahvatustes saavad tekkida ja laiali paiskuda rauast raskemad keemilised elemendid, mida Päikesesüsteemi taevakehades leidub üsna rohkesti.
Kuid seda teooriat on saatnud väike murekoht. Päikesesüsteemi algaegadest pärit meteoriidid sisaldavad suheliselt rohkesti alumiiniumi isotoopi 26, kuid sellega võrreldes suhteliselt vähe raua isotoopi 60. Supernoovaplahvatuses peaks mõlemat isotoopi tekkima aga rohkesti.
Kuidas probleem ületati, loe lähemalt ERR Novaatorist.
Uuring ilmus ajakirjas The Astrophysical Journal.