TÄNA AJALOOS ⟩ Sündis oluline isik Eesti ajaloos

Jaan Tõnisson abikaasa ja lastega 1928. aastal. Istuvad tütar Hilja, Hilda Tõnisson, Jaan Tõnisson ja tütar Lagle, seisavad pojad Heldur, Ilmar ja Lembit-Rein. Foto: Postimehe arhiiv

1868 – sündis eesti õigusteadlane, ajakirjanik ja poliitik Jaan Tõnisson. 

Jaan Tõnisson sündis Viljandi vallas Mursi talus. Ta astus 1888. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1892. aastal õigusteaduste kandidaadi kraadiga.

Tõnisson oli 1891–1892 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees. 1892. aastal astus ta Eesti Kirjameeste Seltsi ja hakkas kuuluma Karl August Hermanni toimetatud ajalehe Postimees toimetusse.

Aastal 1896 ostsid Villem Reiman, Oskar Kallas ja Karl Koppel Hermannilt Postimehe ära ning nimetasid selle peatoimetajaks Tõnissoni. Lehest kujunes kiiresti Eesti rahvusluse peamine häälekandja. Ta oli kuni 1930. aastani lehe vastutav väljaandja ja kuni 1935. aastani (vaheaegadega) ka selle peatoimetaja. 

1898–1918 oli Tõnisson Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees. Tema algatusel asutati 1902. aastal näiteks Tartu Eesti Laenu ja Hoiu Ühisus ehk sisuliselt esimene eestlaste pank. 

1905. aastal asutas Tõnisson Eesti esimese legaalse poliitilise partei, Eesti Rahvameelse Eduerakonna. 

Tõnisson oli nii-öelda Eesti esimene välisesindaja. Iseseisvuspüüdluste ajal asus ta kiiresti organiseerima Eesti välissaadikute võrku ja oli 1918. aasta sügiseni Eesti välisdelegatsiooni juht.

Pärast seda sai temast Konstantin Pätsi teise valitsuse portfellita minister. Ka ministrina jätkas ta Eesti esindamist välismaal. Pärast seda sai temast peaminister. Tõnissoni valitsuse ajal lõpetati edukalt Vabadussõda, sõlmiti Tartu rahu ja astuti esimesi samme normaalse riigikorralduse ülesehitamiseks. Hiljem oli ta oma poliitilises karjääris põhiliselt riigikoguliige- ja esimees. 

Kui NSV Liit 17. juunil 1940 Eesti okupeeris, alustas Tõnisson avalikku võitlust demokraatia eest. 12. detsembril 1940 ta arreteeriti, peeti kinni Pagari tänava sisevanglas. Tema edaspidise saatuse kohta kindlaid andmeid ei ole, võimalik, et ta lasti 1941. aasta juulis maha.

22. detsember Eestis: 

1804 – avati Viljandi kreiskool.

1904 – eesti-vene valimiskoalitsioon võitis Tallinna linnavalimised.

1918 – Punaarmee vallutas Tartu.

1932 – hindadekomissar Mihkel Juhkam astus ametisse.

1934 – toimus Riigikohtu viimane istung Tartus, arutusel oli William Tominga ja tema kaasosaliste süüasi.

1939 – Aleksander Puusepp valiti Põltsamaa linnavanemaks.

1970 – Artur Vader valiti ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks.

1989 – 10. detsembril 1989 valitud Tallinna Rahvasaadikute Nõukogu kogunes oma esimesele istungile ja nimetas end ümber Tallinna linnavolikoguks. Samal istungil nimetati Tallinna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee ümber Tallinna linnavalitsuseks.

Ja maailmas:

1666 – Prantsuse Teaduste Akadeemia pidas avaistungit.

1790 – Viies Vene-Türgi sõda: Aleksandr Suvorovi juhtimisel vallutasid vene väed türklastelt Izmaili.

1849 – viimasel hetkel tühistati Fjodor Dostojevski hukkamisotsus.

1894 – Rennes'is lõppes kohtuprotsess Alfred Dreyfusi üle, kes otsustati välja saata Kuradisaarele.

1989 – pea 30-aastase vaheaja järel avati rahvale taas Brandenburgi väravad Berliinis.

1989 – pärast nädal aega kestnud veriseid demonstratsioone võttis Ion Iliescu võimu Rumeenias, tehes sellega lõpu Nicolae Ceaușescu diktatuurile.

1990 – Poola presidendiks sai Lech Wałęsa.