Paljude eestlaste jaoks toimus täna üks aasta tippsündmustest – Maaleht avaldas taas oma iga-aastase Igor Mangi suure horoskoobi. Miks on astroloogia inimeste seas aga niivõrd populaarne?
Miks on astroloogia ja horoskoobid Eestis nii populaarsed? (2)
Kuigi eestlased peaksid mitmete mõõdikute järgi kuuluma maailma usuleigemate rahvaste hulka, on esoteerika ning tähtede ja planeetide seisu põhjal maailmas toimuva selgitamine siiski jätkuvalt vägagi populaarne. Üheks selle trendi tuntumaks ilminguks on Maalehe iga-aastane suur Igor Mangi horoskoobiga number, mis on enamasti tavalisest ligi kaks korda suurema tiraažiga. Möödunud aastal tegi leht horoskoobi-numbriga koguni oma ajaloo suurima tiraaži, trükkides ära koguni 101 320 eksemplari.
2015. aastal Eesti Kirikute Nõukogu tellimusel valminud Saar Polli sotsioloogilisest uuringust selgus lisaks muudele uskumustega seotud küsimustele, et väitega «Inimese iseloomu ja saatust mõjutab tähtede/planeetide seis sünnihetkel» oli täiesti nõus 10 protsenti vastanutest, «pigem nõus» oli omakorda 44 protsenti.
Summaarselt on usk astroloogiasse seega suurem kui mõnessegi kristluse põhitõesse. Teised uuringud on jälle näidanud, et horoskoopi uskumine on kirikukoguduste liikmete seas isegi madalam kui üldiselt.
Teadusena astroloogiat mõistagi võtta ei saa ning suurema osa teadusliku maailmapildiga inimeste jaoks on tegemist selge ebateadusega.
«Tänapäeva inimesele, kes teab natukenegi, kuidas maailma kõiksus, planeedid ja tähed toimivad, on horoskoobid juba solvang. Tähtedel on meile rääkida ju hoopiski põnevam lugu kui see, mida astroloogid siin heietavad,» võttis astroloogia tähenduse kokku füüsikaõpetaja ja portaali skeptik.ee vedaja Martin Vällik.
Sünniaja ja elukäigu seoseid, täpsemini nende puudusi on põhjalikult lahanud ka näiteks bioloog Tuul Sepp. Tema argumentatsiooni saab lugeda siin.
Põnevad vastused rasketele küsimustele
Miks inimesed aga siiski tähtede seisust tähendusi otsivad? Seletusi on siin erinevaid.
«Esiteks saab astroloogiat kahtlemata käsitleda kui üht maagilise praktika või uskumuse vormi ning uuringud on näidanud, et erinevad maagilised ja spirituaalsed praktikad nii-öelda elavnevad ühiskonna ebastabiilsuse aegadel,» ütles selle kohta religioonipsühholoog Tõnu Lehtsaar. «Kui ühiskond on ebastabiilsem, siis on ka nõidadel ja selgeltnägijatel selles suurem koht. Vahetumal tasandil väljendub see ebakindluses, mida inimesed vähendada üritavad.»
Teiselt poolt on Lehtsaare sõnul tegemist ka n-ö heaoluühiskonna sündroomiga, kus inimeste vajadused on rahuldatud ning tekib soov otsida lisa närvikõdi, mida paranormaalsed nähtused ja horoskoobid nende seas ka pakuvad. Samamoodi on ka inimesi, kes vajavad haiguste, majandusraskuste või muude probleemide juures abi ega pole seda saanud.
«Sellisel puhul hakkavadki inimesed otsima lahendusi üleloomulikest nähtustest. Minu käest on ka näiteks arstid küsinud, et kui inimene on haige, siis kas tal peaks keelama minna selgeltnägija juurde. Minu vastus on sellisel juhul, et arst ravigu oma vahenditega, ülejäänu on ikkagi inimese enda asi,» ütles Lehtsaar.
Uusreligioossuse teemal doktoritöö kaitsnud Tartu Ülikooli kommunikatsiooniuuringute lektor Marko Uibu ütles 2016. aastal intervjuus Postimehele, et Mangi horoskoopide populaarsus on vähemalt osaliselt seletatav ka inimeste vajadusega aastat läbi mõelda – kui on olemas valmisolek seoseid luua, siis need ka leitakse või luuakse.
«Kui astroloogiline tähemärk näeb näiteks ette, et sõnn peab olema kangekaelne, siis horoskoopi lugedes tunneb inimene selles ära midagi, mis käib tema kohta. […] Samamoodi on ka siis, kui inimene usub näiteks, et homme on hea päev lillede istutamiseks – kui ta neid siis istutabki, siis selles mõttes ju asi töötab,» ütles Uibu.
Ometigi sisaldub astroloogia usus ju suur kogus vastuolusid, olgu näiteks kasvõi see, et samal kuupäeval sündinud inimeste elusaatused võivad olla vägagi erinevad. Tõnu Lehtsaare sõnul on täiesti võimalik, et paljud inimesed lihtsalt ei pööragi sellele vastuolule tähelepanu.
«Seda küsimust isegi ei tõstatata ning eks kõik see, mis puudutab religiooni, ongi ju teaduslikult käsitletav või seletatav ainult teatud piirini ning enamiku inimeste maailmapilt ei pruugigi ju olla lõpuni tõsiteaduslik. Nii võivad ka näiteks teadlased olla sügavalt religioossed inimesed,» ütles Lehtsaar.
Ta lisas, et kogu tõenäoselt on horoskoobid vaid üks võimalus inimeste maagiliste praktikate vajaduste rahuldamiseks. Näiteks Saksamaal pidavat olema populaarne hoopis niinimetatud inglite äri, kus on võimalik väikese tasu eest «palgata» endale ingli näiteks koduteed valvama või erinevates toimetustes edu tooma. Oma ingli-kogemuste jaoks on seejuures olemas ka kohe eraldi suhtlusplatvormid.
«Arvestades erinevate praktikate paljusust arvan, et meie horoskoopide buum – nii suhteline kui ta ka ei ole – ei pruugi olla ainuke ega kaugeltki viimane sõna selles vallas,» tõdes Lehtsaar.