:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2017/12/20/7424391t1h321d.jpg)
Kui California lahes elavad varjukalad kord aastas paljunemislaule hüüdma kogunevad, on nende hääl nii vali, et võib koguni piirkonna mereimetajaid kahjustada.
Kuula: lärmakaimate kalade orgiad on nii valjud, et võivad delfiine kurdistada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paraku on varjukalad (Cynoscion othonopterus) ka hinnatud toidukala, mistõttu on nende kogunemised ka heaks sihtmärgiks kaluritele, kelle eest liik juba praegu kaitset vajab.
Lärmakad kokkusaamised leiavad mõistagi aset ennekõike paljunemise ajal ja eesmärgil kord aastas, mil ühte konkreetsesse piirkonda Colorado jõe delta lähistel tuleb kokku sadu tuhandeid isendeid. Lühiajaliselt kohenevad varjukalad kokku alale, mis ei moodustaks muidu protsentigi nende tegelikust areaalist.
«Nende koor kõlab nagu staadionil karjuv rahvamass või väga vali mesilastaru,» kirjeldas kalade tekitatud müra AFP’le uuringu kaasautor San Diego Ülikooli teadur Timothy Rowell. «See on piisavalt vali, et põhjustada nendest toituvatele mereimetajatele kui mitte püsivat, siis vähemasti lühiajalist kuulmisekaotust.»
Lisaks tekitavad vees levivad vibratsioonid paatidega kokkupuutel aga ka inimkõrvale kuuldavat häält, mis teeb paljunemishoos kalad ka kergestitabatavaks saagiks. Hinnanguliselt suudab üks kalapaat sel perioodil püüda korraga välja kuni kaks tonni kalu vaid mõne minutiga. Selliseid paate on igal hooajal väljas aga ligi 500 ning kokku jääb võrkudesse miljoneid isendeid. Selline kalapüügisurve on need ligi meetri pikkused ja 12 kilogrammi kaaluvad kalad aegamööda väljasuremisohule aina lähemale viinud.
Kalade käitumise ja häälte uurimiseks kasutati spetsiaalseid vees leviva heli mõõtmise seadmeid. Algne eesmärk oli hinnata helide põhjal populatsioonide arvukust ja looduskaitselisi vajadusi – lahe sogastes vetes on nende visuaalne loendamine sisuliselt võimatu.
Uuringu käigus salvestatud helide ülekuulamisel hakkas teadlastele kõrva, et salvestised olid ootamatult valjud. Teaduskirjanduses teadaolevate andmete põhjal tehti peagi kindlaks, et mitte ainult ei ole need kogunemised ühed valjemad loomade tekitatud helid kogu planeedil Maa, aga et tegemist peab olema ka kõige valjema salvestatud kalahäälega.
Mõõdetud helitugevus ulatus kuni 177 detsibellini. Õhukeskkonnas on see ligikaudu võrreldav 115 detsibelliga. Võrdluseks – valju rokk-kontserdi helitugevus on keskmiselt 120 db.
Mõõdetud helitugevused on piisavalt suured, et põhjustada kuulmiskahjustusi nii hüljestele, merilõvidele ja delfiinidele või neid isegi sootuks kurdistada. Üllataval kombel oli kalade paljunemispeo ümbruses merilõvisid ja delfiine siiski näha.
Uuringu tulemuste abil loodavad teadlased arendada tulevikuks paremaid seirevahendeid ja kaitsemeetmeid.
Uuring ilmus teadusajakirjas Biology Letters.