Postimehe suur intervjuu metsavaidluste aastast. Kus me oleme ja kuidas siia jõudsime? (9)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tallinn, 15.12.2017
Meeleavaldus ja rongkäik Eesti metsa abiks.
FOTO: MIHKEL MARIPUU/POSTIMEES
Tallinn, 15.12.2017 Meeleavaldus ja rongkäik Eesti metsa abiks. FOTO: MIHKEL MARIPUU/POSTIMEES Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Sel aastal rääkis Eestis peaaegu igaüks metsast. Kas metsa raiutakse liiga vähe või palju? Kas puude taga osatakse metsa näha? Kas me üldse saame ühtviisi aru, mis mets on? Et metsadebati aasta kokku võtta, istusime maha kriitilise leeri ühe kaalukama hääle, Tartu Ülikooli loodusressursside õppetooli juhataja Asko Lõhmuse ja aastakümneid Eesti metsa üle arvet pidanud keskkonnaagentuuri juhtivspetsialisti Enn Pärdiga.

- Mets ja sellega seonduv on olnud üks selle aasta suuri teemasid, mis inimesed kahte leeri jagab. Kui vajalik või konstruktiivne on avalik debatt olnud?

Enn Pärt: Mis puutub vajalikkusesse, siis alati võib ju vaielda ja arutada, aga kui konstruktiivne? Kindlasti on olnud ka konstruktiivset – näiteks kaitsealade laiendamise arutelud keskkonnaministeeriumis või ka Asko esitatud kriitika. Samas on väga palju emotsioone selles võtmes, et metsanduses töötavad ainult ärikad, sulid ja pätid. Võib ju vaielda selle üle, kas seadus on hea, aga kui inimene tegutseb seaduse piires, ei ole ta süüdi.

Tagasi üles