Fossiiliotsijate kivileid osutus inimesesuuruse ürgpingviini jäänuseks

Pingviiniliigi Kumimanu biceae esindaja. Foto: Gerald Mayr/AP/Scanpix

Iidsed pingviinid olid tõeliselt hiiglaslikud – sellele viitavad vähemalt Uus-Meremaa Lõunasaare idaranniku lähedalt avastatud pingviiniliigi Kumimanu biceae esindaja kivistunud jäänused. 

Fossiiliotsijad leidsid kõnealused pingviinijäänused juba enam kui kümme aastat tagasi, teadlased jõudsid nende uurimisega aga alles nüüd lõpule. Ajakirjas Nature Communications ilmunud uuringu autorite hinnangul kaalusid liiki Kumimanu biceae kuuluvad pingviinid umbes 100 kilogrammi, kirjutab The Guardian. Toetudes leitud reieluule, olid nad umbes 177 sentimeetrit pikad. Võrdluseks – sama pikk on keskmine Ameerika mees. Keiserpingviin, kes on tänapäeva pikim pingviin, on aga umbes 120 sentimeetrit pikk.

Uus-Meremaalt leitud fossiilid ei ole ainukesed, mis viitavad sellele, et pingviinid olid iidsetel aegadel tunduvalt suuremad. 2014. aastal leiti Antarktikast kivistunud jäänuseid (umbes 37 miljoni aasta vanused), mille põhjal on alust arvata, et pingviiniliiki Palaeeudyptes klekowskii kuuluvad isendid võisid olla lausa kahe meetri pikkused.

Uus-Meremaalt leitud fossiilid on võrreldes nendega aga tunduvalt vanemad. Teadlaste sõnul pärinevad Uus-Meremaa kivistised 55 kuni 60 miljoni aasta tagusest ajast.

Hiiglaslikud pingviinid surid välja umbes 20 miljonit aastat tagasi. Mis oli aga nende kadumise põhjuseks? Teadlased usuvad, et see võis olla seotud hüljeste ja hammasvaalade arvukuse tõusmisega. Nende ja hiidpingviinide vahel tekkis suure tõenäosusega võitlus toidu ja ohutute sigimispaikade pärast. Tegu on aga vaid oletusega.

Teadusuuring ilmus ajakirjas Nature Communications. 

Võrdlus inimesega. Liiki Kumimanu biceae kuuluvad pingviinid olid umbes 177 sentimeetrit pikad. Foto: Gerald Mayr/AP/Scanpix