Miks ei ole ameeriklased viimased 45 aastat Kuul käinud?

Ameerika Ühendriikide piloot ja astronaut Edwin «Buzz» Aldrin Kuul 1969. aastal. Foto: Rights Managed/Mary Evans Picture Library

USA kosmoseagentuur NASA alustab Donald Trumpi korraldusel kosmoseprogrammiga, mille eesmärgiks on viia ameeriklased taaskord Kuule ja lõpuks Marsile. Viimati käisid ameeriklased Kuul 1972. aastal, mil Apollo 17 kosmoselaev sooritas Apollo programmi kuuenda ja viimase Kuul maandunud lennu.

Apollo programmi alguseks võib lugeda 25. maid 1961. aastat, mil president John F. Kennedy lubas oma kõnes, et ameeriklane astub Kuu pinnale veel enne kümnendi lõppu. Asjaga oli kiire, sest kuu varem saatis NSVL esimese inimese ehk Juri Gagarini kosmosesse. Gagarin tegi ühe tunni ja 48 minutit väldanud  lennu kosmoselaeval Vostok 1.

Pärast Gagarinit on kosmoses käinud mitusada inimest, ainult 24 neist on lennanud aga Maa orbiidilt kaugemale – Apollo programmi raames Kuud külastanud USA astronaudid, kirjutab Eesti Kosmosebüroo. 

Apollo programmi mehitatud missioonid:

Apollo 1 - planeeritud start 21.02.1967 katastroof maapinnal, milles hukkus 3 astronauti

Apollo 7 - start 11.10.1968 Teenindus- ja Juhtimismoodulite (CSM) katsetamine Maa orbiidil

Apollo 8 - start 21.12.1968 CSM katsetamine Kuu orbiidil

Apollo 9 - start 03.03.1969 CSM ja Kuumooduli dokkimise katsetamine Maa orbiidil

Apollo 10 - start 18.05.1969 Kuumooduli laskumine 15,6 km kõrgusele Kuu pinnast, Kuule maandumata

Apollo 11 - start 16.07.1969 maandumine Kuu pinnal 20.07.1969

Apollo 12 - start 14.11.1969 maandumine Kuu pinnal 19.11.1969

Apollo 13 - start 11.04.1970 möödumine Kuust ja tagasipöördumine 

Apollo 14 - start 31.01.1971 maandumine Kuu pinnal 05.02.1971

Apollo 15 - start 26.07.1971 maandumine Kuu pinnal 30.07.1971

Apollo 16 - start 16.04.1972 maandumine Kuu pinnal 20.04.1972

Apollo 17 - start 07.12.1972 maandumine Kuu pinnal 11.12.1972

Apollo programmi tähtsaim kosmosemissioon oli kahtlemata Apollo 11, mis viis esimesed inimesed Kuu pinnale. Meeskonda kuulusid komandör Neil Armstrong, Michael Collins ja  Edwin «Buzz» Aldrin.

20. juulil 1969 aastal kell 20:17:40 rahvusvahelise standardaja järgi (UTC) maandus 16. juulil startinud Apollo 11 missiooni kuumaandur Eagle esimest korda Kuu pinnal. Oluliste esimeste sammudeni Kuu pinnal jõudis Armstrong aga alles paar tundi hiljem.  

Pärast Apollo 11 missiooni tegid ameeriklased veel kuus kosmosemissiooni, mille eesmärgiks oli maanduda Kuu pinnal. Neist õnnestusid viis – viimati sattus inimese jalg Kuu pinnale 1972. aasta detsembris Apollo 17 kosmosemissiooni käigus ehk 45 aastat tagasi.

Algselt oli Apollo programmi raames plaanitud kakskümmend missiooni, viimased kolm jäid aga ära.

Vasakult: Neil A. Armstrong, Michael Collins ja Edwin «Buzz» Aldrin Foto: Rights Managed/Mary Evans Picture Library

Pärast esimest Kuul maandumist otsustas NASA kasutada üht Saturn V kanderaketti Skylabi ehk USA esimese kosmosejaama orbiidile viimiseks. See otsus põhjustas missiooni Apollo 20 tühistamise.

Kuna pärast Apollo 11 missiooni hakkas NASA eelarve vähenema, raha pidi leidma veel ka Space Shuttle’i ehituseks, tühistati 1971. aastal Apollo 18. ja 19. missioon.

Ameeriklaste Kuu missioonidega üritas tegelikult konkureerida ka NSVL. Ükski Nõukogude kosmonaut Kuu pinnale aga jõudnud.

Kuumissioonid on väga kulukad

Apollo oli Ameerika Ühendriikide üks kõige kallim teadusprogramm. Pärast Apollo missiooni on NASA eelarve pidevalt vähenenud ning ideed uutest missioonidest Kuule on tahaplaanile jäänud. Lisaks sellele, et kosmosreisid Kuule on ulmeliselt kallid, on need ka väga riskantsed ettevõtmised. 

Ameeriklaste Kuule saatmisest rääkis uuesti alles USA president George W. Bush, käivitades selleks 2005. aastal programmi Constellation, mille maksumus küündis 100 miljardi dollarini.

President Barack Obama otsustas aga programmi selle kalliduse tõttu 2009. aastal peatada. Nüüd on otsustanud USA president Donald Trump aga taaskord Kuu avastamise päevakorda tuua. «Seekord me ei tegele vaid lipu ja jalajälgede jätmisega. Me unistame suurelt,» ütles Trump eile Valges Majas korraldatud tseremoonial määrust allkirjastades.

Ka Hiina Rahvuslik Kosmoseadministratsioon on teatanud oma kavast saata Hiina taikonaut 10-15 aasta pärast Kuule.

Apollo programm (1961-1972)

• 17 missiooni, neist kuuel korral jõuti Kuu pinnale.
• Meeskonnad tõid Kuult kokku 381,7 kg kivimiproove
• Programmile andis Vanakreeka jumala Apolloni järgi nime NASA direktor Abe Silverstein.
• Apollo programmi tippajal andis see tööd üle 400 000 inimesele ja sellega tegeles üle 20 000 firma ja ülikooli.

Pilt Kuust, mis on tehtud Apollo 17 kosmosemissiiooni ajal. Foto: Rights Managed/Mary Evans / Natural History Mus