/nginx/o/2016/12/07/6151793t1hca06.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/12/12/7399639t1hbfb5.jpg)
Hommikul tööle või kooli kõndides märkasid ilmselt paljud, et kõnniteid kattis ohtlik jääkirme. Eriti ohtlikud on täna veel libedad maanteed.
Klimatoloog Ain Kallis selgitab: kuidas tekib kiilasjää?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Klimatoloog Ain Kallise sõnul oli öösel külm ning seetõttu oli hommikul maapinna temperatuur veel miinus üks kuni kaks kraadi. «Sellist olukorda, kus vihm langeb külmale pinnale, kutsutakse jäätuvaks vihmaks,» selgitas Kallis.
Jäätuvat vihma eristab klimatoloogi sõnul jäävihmast see, et vihmatilkadel ei ole jääkesta ümber. «Jäävihma korral tabavad maapinda jääkuulikesed, mille sees on vesi. Asfalti vastu põrkudes need purunevad.» Täna esines Kallise sõnul aga pigem jäätuvat vihma.
Nii jäätuv vihm kui ka jäävihm põhjustavad klimatoloogi sõnul jäidet ja kiilasjääd. Inimesed kipuvad neid mõisteid väga tihti aga segi ajama. «Kiilasjää katab maanteid, jäide tekib aga autodele, traatidele ja näiteks puudele.»
Praegusel aastaajal võib Kallise sõnul esineda palju ohtlikke ilmanähtusi – üheks selliseks on veel must jää. «See võib tekkida ka täitsa ilma vihmata. Tegemist on läbipaistva jääga ehk palja silmaga seda ei näe. Aru saab sellest tihti alles siis, kui auto hakkab ohtlikult vibama.» Eriti kergesti tekib must jää sildadel, kus tuul jahutab nii alt- kui ka pealtpoolt.