Montreali koopauurijate leitud tunnelite ja koobaste süsteem tekkis siis, kui tänase linna alal elasid veel mammutid ja mõõkhambulised kaslased, kirjutab IFL Science.
Video ja galerii: Kanada suurlinna alt avastati hiiglaslik koobaste süsteem
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
6. detsember 2017, 16:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linna keskosas asuv Pie-XII park, mille alt koopad leiti, oli juba varemgi tuntud kui koht, kust on võimalik siseneda pargi all asuvasse Püha Leonardi koopasse. Edasised käigud, mille kaks koopauurijat oktoobrikuus avastasid, avardavad teadaolevate maa-aluste ruumide ulatust aga mitmekordselt.
Kahtlustus, et maapõu võib peita enamatki kui varem teada oli, tekkis koopahuvilistel Daniel Caronil ja Luc Le Blanc’il juba 2014. aastal, kuid selle ülekontrollimiseni jõuti alles käesoleva aasta oktoobris. Sellele eelnenud aasta jooksul uurisid nad läbi kõikide tollal teadaolevate koobaste skeemid ning tuvastasid neilt ühe kitsa avause. Kuna auk oli inimesele läbimiseks liiga väike, läks seina taga peituva uurimiseks vaja spetsiaalseid sonde, mille abil kinnitatigi lisakambri olemasolu.
Selle lähema uurimiseni jõuti alles tänavu, kui õnnestus koopaseintesse inimese jaoks piisavalt suure avause lõhkumine. Kord koopasse murdnud, asusid Le Blanc ja Caron neid lähemalt uurima ja tuli välja, et need kulgesid muudkui edasi kuni ühel hetkel avanes uurijate ees koguni kuue meetri kõrgune ühtlaste seinte ja laega koridor.
Kui kaugele käigud ulatuvad, ei ole seniajani päris selge, kuna teatud sügavusest alates olid need juba vett täis. Nende osade uurimiseks tariti maa alla koguni kanuu, kuid ka sellega ei õnnestunud koobaste lõpuni välja sõita.
Tõenäoselt tekkis selline koobaste süsteem ligi 12 000 aastat tagasi, mil kogu piirkonda katnud paksu jääkihi sulamine tekitas tugevaid uuristavaid veevoolusid.
Kõige hämmastavam on aga tõsiasi, et need käigud keset tihedalt asustatud linna nii kauaks avastamata jäid. Võiks ju arvata, et aegade jooksul läbi viidud taristutööde käigus oleks see ikka mõnele kanalisatsioonitorule või elektritrassile ette jäänud. Tõenäoselt on koobaste peitu jäämise põhjuseks nende sügaval asetsemine.