TÄNA AJALOOS ⟩ Ilmus maailma suurima entsüklopeedia esmatrükk

Encyclopædia Britannica Foto: Avalik omand

1768 – ilmus Encyclopædia Britannica esimene trükk.

Aastatel 1786-1771 Edinburghis ilmunud esmatrükk koosnes kolmest köitest, kuid kasvas iga väljaandega. Aastatel 1801-1810 ilmunud neljas trükk koosnes juba 20 köitest. 1901. aastast antakse seda välja Ameerika Ühendriikides.

Encyclopædia Britannicat on koostanud umbes 100 täiskoormusega toimetajat ning sel on üle 4000 kaasautori, kelle seas on olnud 110 Nobeli auhinna võitjat ja viis USA presidenti. 2010. aastal ilmunud 15. väljaanne, mis koosneb 32 köitest ja kus on kokku 32 640 lehekülge, on viimane paberile trükitud väljaanne. Pärast seda on täiendamist jätkatud digitaalsel kujul.

6. detsembri sündmused Eestis:

1741 – Venemaa keisrinnaks sai Jelizaveta Petrovna (valitses aastani 1761). Viimased 10 aastat võimul olnud saksa kildkond löödi minema ja võimule said vene rahvusaadlikud. See tähendas muutusi ka Balti kubermangude poliitikas. Jelizaveta Petrovna perioodil siiski Balti erikorda ei kitsendatud, pigem ei lastud baltisakslastel oma privileege enam laiendada.

1928 – Jaan Jaago võitis Münchenis seitsmendat korda elukutseliste maadlusvõistlused.

1930 – Tallinnas sõlmiti Sõprusleping Eesti Vabariigi ja Afganistani Kuningriigi vahel.

1937 – Johan Laidonerile anti üle Viljandi valla aukodaniku diplom.

1939 – Albert Vilms valiti Viljandi linnapeaks ja Hans Leeman Paide linnapeaks.

1941 – Teine maailmasõda: viimase osana Eestist hõivasid Saksa väed Osmussaare

1941 – sündis näitleja ja lavastaja Evald Hermaküla

1944 – kirjutati alla aktile, mille alusel Narva jõe tagused Eesti alad läksid Vene NFSV Leningradi oblasti koosseisu.

1945 – Stockholmis moodustati Välismaine Eesti Kirjanike Liit.

2012 – Reformierakonna rahastamisskandaal: justiitsminister Kristen Michal astus ametist tagasi.

Ja maailmas:

1240 – Mongolite invasioon Venemaale: Kiiev langes mongolite väe kätte.

1741 – Venemaal korraldas Jelizaveta Petrovna kaardiväepolkudest toetajaskonnaga paleepöörde, vangistas valitseva lapskeisri Ivan VI ning kuulutas iseenda keisrinnaks.

1768 – ilmus Encyclopædia Britannica esimene trükk.

1790 – Ameerika Ühendriikide Kongress kolis New Yorgist Pennsylvania osariiki Philadelphiasse.

1815 – marssal Michel Ney mõisteti surma; ta hukati järgmisel päeval.

1865 – Prantsusmaa ja Monaco sõlmisid liidulepingu.

1890 – Prantslane Charles Richet vaktsineeris esmakordselt inimest imuunseerumiga.

1916 – Esimene maailmasõda: Keskriigid vallutasid Bukaresti.

1917 – Soome kuulutas välja iseseisvuse.

1921 – Londonis sõlmiti Inglise-Iiri kokkulepe, mille tulemusel loodi täpselt aasta hiljem Iiri Vaba Riik (Saorstát Éireann 1922–1937).

1933 – sündis poola helilooja Henryk Gorecki

1941 – Teine maailmasõda: Suurbritannia kuulutas sõja Soomele, Ungarile ja Rumeeniale.

1978 – referendumil võeti vastu Hispaania praegune põhiseadus.

1988 – suri USA muusik Roy Orbison

1992 – Šveitsis toimunud referendumil lükati Euroopa Majanduspiirkonnaga liitumine 50,3 protsendi ei-häältega tagasi.