:format(webp)/nginx/o/2017/12/05/7380537t1hd34e.jpg)
Nahavärvi mõjutavaid geene uurinud teadlaste sõnul ei tohiks inimesi rassideks jagada, kirjutab ERR Novaator.
Geeniteadlased: rasse pole olemas (6)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alicia Martin, USA-s Massachusettsis asuva Broadi instituudi geneetik, pani hiljuti ilmunud töö raames kolleegidega kirja viimase seitsme aasta vältel Lõuna-Aafrikas elava 400 khoisani vanuse, pikkuse, soo ning mõõtis reflektomeetriga nende naha heledust ja järjestas nende pärilikkusaine. Võrdlusmomendi loomiseks kõrvutas töörühm seda maailma teistes paikades elava 5000 inimese pärilikkusainega.
Selgus juba varem leitud seaduspära: mida kõrgemal laiusel inimesed elasid, seda heledam oli nende nahk, ekvaatorile lähenedes muutusid aga asjad keerukamaks.
Sealses piirkonnas elavate inimeste nahavärvis esines nimelt suuremaid kontraste – mõnikord on need teravamad kui heledama nahaga aafriklaste ja tumeda nahaga eurooplaste vahel. Selle taga olevad geenid ületavad nii kultuurilisi ja geograafilisi kui ka klassikalisi rassilisi piire.
Värsked tulemused pakuvad tuge Sarah Tiskoffi ja veel kolme nimeka geneetiku 2016. aasta alguses ilmunud ülekutsele, kus teadlased soovitasid kirjas loobuda vähemalt bioteadustes rassi mõiste kasutamisest.
Loe rasside uurimisest pikemalt ERR Novaatorist.