:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2017/12/05/7379883t1haa54.jpg)
Kehade vaba langemine toimib samamoodi nii Maal kui ka kosmoses, kirjutab Science News.
Teadlased kordasid kosmoses kuulsat Galileo gravitatsioonieksperimenti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koperniku heliotsentrilise maailmapildi kinnitamise, teleskoopide leiutamise ja Jupiteri kuude vaatlemise kõrval on Itaalia teadlase Galileo Galilei üks tuntumaid väidetavaid saavutusi eksperiment, mille käigus kukutas ta viltuse Pisa torni tipust alla kaks kuuli – ühe suurema ja teise väiksema. Katse eesmärk oli teha kindlaks, kas Aristotelese välja käidud ja tollal laialt levinud teooria, et suurema massiga keha langeb gravitatsiooni mõjul kiiremini kui väiksema massiga samalaadne, peab ka eksperimentaalselt.
Tuli välja, et ei pea ning tänaseks teame, et kehade vaba langemine ei sõltu ei nende massist, materjalist ega kujust. Kuigi tegelikult Galileo ise sellise eksperimendi korraldamisest otseselt ei kõnelenud – katsest kirjutad esmakordselt alles tema õpilane, sekretär ja biograaf Vincenzo Viviani –, on see siiski üks kuulsamatest teaduslikest eksperimentidest.
Nüüd on Galileole omistatud eksperimenti korratud ka avakosmoses ning tuleb välja, et veidral kombel näitab see, et jällegi oli õigus Einsteinil.
Kui Galileo väidetavas katses lasti vabakukkuda kuulidel, siis orbiidil korraldatud eksperimendi MICROSCOPE käigus jälgiti hoopis silindrite vabakukkumist 120 orbiidi ehk ligikaudu kaheksa päeva jooksul. Silindrite kiirendused klappisid omavahel koguni kahe triljondiku protsendi täpsusega. Tegemist on kõige suurema täpsusastmega sedalaadi eksperimendiga seni.
See kinnitab aga üht Einsteini üldrelatiivsusteooria keskset eeldust ehk ekvivalentsusprintsiipi, mille kohaselt liiguvad kõik kehad gravitatsiooniväljas massist sõltumatult ühe kiiruse ja kiirendusega.
«Kuna ekvivalentsusprintsiip on üks gravitatsiooni keskseid käsitusi, on suurepärane, et oleme saanud veelgi täpsemad mõõtmistulemused,» kirjeldas ajakirjas Physical Review Letters ilmunud artiklit Ida-Bayeri Regensburgi Tehnikakõrgkooli füüsik Stephan Schlamminger Science Newsile. Seetõttu oleks oodatust suurema kõrvalekalde tuvastamine näidanud ka vigu füüsika baaskäsitustes.
Uuring ilmus teadusajakirjas Physical Review Letters.