/nginx/o/2017/12/04/7378137t1h8468.jpg)
Üheksa riiki ja Euroopa Liit sõlmisid kokkuleppe, millega keelatakse Põhja-Jäämere keskosas kalapüük ärilisel eesmärgil veel vähemalt 16 aastaks. See annab teadlastele aega tegeleda piirkonna mereökoloogia uurimisega ja mõista kliimamuutuse mõjusid, enne kui kalapüük on lubatud.
Kõne all olev piirkond Põhja-Jäämere keskosas on umbes 2,8 miljoni ruutkilomeetri suurune, kirjutab Science. Kokkuleppe sõlmimisel ei osalenud vaid riigid, kel on Arktikas maad või merd, vaid ka need, kes on huvitatud sealsest kalapüügist, nagu näiteks Hiina, Jaapan ja Lõuna-Korea. Kõnelused kestsid üle kahe aasta.
Siiani on paks jääkaas hoidnud arvukad kalapüügilaevad Põhja-Jäämere siseosast eemal. Viimastel suvedel on merejääd olnud piirkonnas aga järjest vähem.
Rahvusvahelise õiguse kohaselt on avameri kõigile avatud ning ilma kõne all oleva kokkuleppeta oleks ka kalapüük seal täiesti seaduslik. Reguleerimata avamerekalapüük Põhja-Jäämere keskosas võib kahjustada aga juba niigi habrast- ja kiirelt muutuvat Arktika ökosüsteemide võrgustikku.
1980ndate lõpus püüdsid kalalaevad Jaapanist, Hiinast ja mujalt Beringi väinast miljonite tonnide kaupa pollakit – see päädis kalaliigi populatsiooni suure langusega. Et taolisi juhtumeid tulevikus vältida, nõudsid 2000 teadlast 2012. aastal kalapüügi lõpetamist Põhja-Jäämere keskosas. Selle tulemusel tõotasid riigid, kelle rannajoon ulatub Arktikasse, 2015. aastal oma kalalaevad sealt piirkonnast eemal hoida.
Aasta hiljem liitusid kõnelustega Jaapan, Hiina, Island, Lõuna-Korea ja Euroopa Liit. Üheskoos lepiti eelmise nädala lõpus kokku, et järgmised 16 aastat või seni kuni on kehtestatud vastav kord, on kalapüük Põhja-Jäämere keskosas keelatud.
Kokkulepe näeb ette ka ühisprogrammi, mille käigus teadlased uurivad põhjalikult piirkonda.