Avastus: pikselöökide mõjul tekib Maa atmosfrääris üliharuldast antiainet

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Värkse teadustöö näitab, et pikselöökides tekib antiainet.
Värkse teadustöö näitab, et pikselöökides tekib antiainet. Foto: Goran Novotny/HaloPix/Pixsell/PA Images/Scanpix

Kes oleks võinud arvata, et kui müristab ja välku lööb, siis tekib atmosfääris antiainet. Nii väidavad aga Jaapani teadlased, kelle avastust vahendab ERR Novaator.

Antiaine on aine, mille osakesed erinevad tavalise aine osakestest selle poolest, et neil on täpselt vastupidine elektrilaeng: kui elektronil näiteks on miinuslaeng, siis elektroni antiosakesel positronil on sama suur laeng, aga pluss-märgiga. Looduses võib antiainet tekkida näiteks radioaktiivsel lagunemisel või kosmiliste kiirte atmosfääri tungimisel.

Nüüd on Teruaki Enoto Kyoto ülikoolist ja ta kolleegid avastanud veel ühe loodusliku antiaineallika, kõigile meile tuntud kõue ja pikse. Tänavu veebruaris õnnestus neil Honshu saarel mõõta gammakiirgust, mis oli tekkinud detektorist ainult mõnesaja meetri kaugusel löönud välgust.

Jaapanlaste uuring ilmus teadusajakirjas Nature.

Kuidas gammakiirguse mõõtmine antiaine tuvastamiseni viis, loe lähemalt ERR Novaatorist.

Tagasi üles