«Tõendid» Marsi veerohkusest osutusid hoopis kuiva liiva vooludeks

Tumedaid jooni Marsi liivanõlvadel peeti varem sealse vee tõestseks. Nüüd osutusid need hoopis kuivaks liivaks. Foto: NASA/JPL/University of Arizona/USGS

Rohke vedela vee olemasolu tõendiks peetud tumedad voolujooned on hoopis kuiva liiva ja tolmu liikumise jäljed, teatasid USA geoloogiateenistuse teadlased.

Läbi aastate on mitmed uuringud kuulutanud erinevaid teooriaid selle kohta, millist rolli võis vesi mängida punase planeedi ajaloos. Need teooriad on andnud entusiastidele ka lootusi leida inimkonnale Marsilt uus kodu.

Värskes uuringus näitavad Ameerika teadlased aga selgelt, et märkimisväärset kogust vedelat vett nüüdisaegsel Marsil siiski ei leidu. See tähendab aga, et Maa-tüüpi elu punasel planeedil esinemine on kohe hoobilt vähetõenäolisem.

Nimelt uurisid Arizona ja Durhami Ülikoolide teadlased konkreetseid piirkondi planeedi mägede nõlvadel, mis torkavad satelliidipiltidel silma oma ümbritsevast tumedama värvitooniga. Need alad hakkavad enamasti Marsi-aasta soojematel hooaegadel aegamööda kasvama ning külmade aegade pealetulemisega taanduvad.

Sellised kasvutsüklid meenutasid neid algselt uurinud teadlastele pinnases levivat vedelat vett, mis oleks võinud tekkida näiteks jää sulamise käigus. NASA Mars Reconnaissance’i uurimisaluse pardal oleva HiRISE kaamera kogutud piltide uus analüüs näitas aga sootuks vastupidist.

«Seni oleme arvanud, et tumedad piirkonnad on võimalikud pinnasevee liikumise kanalid, aga nüüd tuleb välja, et pigem on need seotud kuva liivaga. See tulemus klapib hästi ka teiste uuemate andmetega, mis käitavad kõik, et tänapäeva Marss on siiski väga kuiv,» ütles geoloogiateenistuse teadur ja ajakirjas Nature Geoscience ilmunud uuringu juhtivautor Colin Dundas.

Nimelt tuleb välja, et enne veega seostatud nõlvade kuju on vägagi sarnane sellega, mida tunneme oma koduplaneedi liivaluidete otste liivavooludest. Et aga vesi samalaadseid vorme kujundaks, peaks selle tekitatud joonte pikkus olema otseselt seotud nõlva enda pikkusega.151 sellise nõlva vaatlused näitavad aga, et kõik jooned lõppevad samadel nõlva osadel, vahet pole, kui pikad need on. Lisaks peaks vee teke sellise kaldega nõlvade puhul olema võimalikud vaid päris küngaste tippudes.

Sellistest tulemustest hoolimata ei ole siiski välistatud, et kusagil Marsi pinnal võib vedelat vett siiski leiduda, kuid siiski vaid väga väikestes kogustes.

Uuring ilmus ajakirjas Nature Geoscience.