TÄNA AJALOOS Sinimustvalge sai ametlikult riigilipuks (3)

Copy
Eesti riigilipp.
Eesti riigilipp. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

1918 – esmakordselt võeti kasutusele riigilipuna Eesti lipp.

Eesti lipu algeks oli 1860. aastal Karlsruhes asutatud liivimaalaste üliõpilaskorporatsiooni Baltica-Borussia Danzig (algse nimega Livonia) lipp, mille värvid olid helesinine, must ja valge. 1881. aastal määrati see ka üliõpilaskorporatsiooni Vironia lipuks ning hiljem sai sellest Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp.

24. veebruaril 1918 kuulutati sinimustvalgete lippude lehvides välja Eesti Vabariik.

12. novembril või 12. detsembril 1918 heisati sinimustvalge lipp esimest korda Toompeale Pika Hermanni torni tippu. Lipu heiskajad olid Kaarel Uusma, Oskar Siiak ja Karl Kriisk.

21. novembril 1918 määras Ajutine Valitsus sinimustvalge lipu Eesti riigilipuks, mis ajast peale võeti lipp ametlikult riigilipuna kasutusele.

Maailma riikidest vähem kui kümnendikul on lipp üle 100 aasta vana. Veel haruldasem on, et esimene lipp on alles.

21. novembri sündmused Eestis:

1696 – Toolse lähedal jooksis karile Pärsia armeenlaste kaubalaev «St. Johannes».

1864 – Lõuna-Eesti talupoegade delegatsioon esitas Aleksander II-le kollektiivmärgukirja.

1918 – esmakordselt võeti kasutusele riigilipuna Eesti lipp.

1924 – asutati Tartu Ülikooli juures Üliõpilaskorporatsioon Amicitia.

1925 – Henrik Koppel valiti tagasi Tartu Ülikooli rektoriks.

1932 – rahvuslike organisatsioonid esindajad Johan Pitka, August Peet, Karl Selter ja Arnold Susi andsid Riigivanem Konstantin Pätsile üle petitsiooni põhiseaduse muutmiseks.

1934 – Riigivanema otsusega pandi Sisekaitseülema kohustused Siseministri peale.

1971 – Tõnis Kint valiti Eesti Rahvusnõukogu esimeheks.

1975 – Tallinnas avati Paul Kerese Malemaja.

2002 – Eesti sai kutse liituda NATO-ga.

Ja maailmas:

1694 – sündis prantsuse filosoof Voltaire

1783 – esimese kuumaõhupalli start (vennad Montgolfierid).

1877 – Thomas Edison teatas fonograafi leiutamisest.

1894 – Esimene Hiina-Jaapani sõda: Port Arthur langes jaapanlaste kätte.

1898 – Pierre ja Marie Curie avastasid raadiumi.

1916 – Suri Austria-Ungari keiser Franz Joseph.

1918 – Saksa laevastik alistus vastavalt 11. novembril sõlmitud rahulepingule Firth of Forthi juures Šotimaal.

1920 – Iiri Vabariiklik Armee (IRA) tappis «Verisel Pühapäeval» 14 Briti sõdurit.

1965 – sündis Islandi laulja Björk

1974 – Kahes Birminghami kõrtsis korraldatud pommiplahvatustes hukkus 21 ning sai vigastada 162 inimest, vastutuse terroriakti eest võttis endale IRA.

1977 – India kaguosa tabanud tsüklonis hukkus umbes 3000 inimest.

1995 – Argentiina andis Itaaliale välja endise SS-kapteni Erich Priebke, kellele esitati süüdistus 335 itaalia tsiviilelaniku tapmises Roomas Teise maailmasõja ajal.

2002 – NATO kutsus endaga liituma 7 riiki. Liitumisettepaneku said Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia.

2013 – Riia Zolitūde linnajaos varises kokku Maxima ostukeskuse lagi, hukkus 54 inimest. Samal õhtul toimus teinegi varing, milles hukkus 3 ja sai vigastada 12 päästetöötajat.

Märksõnad

Tagasi üles