Üks intrigeeriv teema, millega arvutiteaduste instituudis tegeldakse, on tehisintellekt, mis võib nii mõnelegi inimesele tunduda veel kauge ja isegi ulmelisena. Kus me tehisintellektiga kokku puutume?
Tehisintellektist hakati rääkima kohe, kui arvutid tulid. Arvati, et nüüd, kus arvutivõimsused kasvavad, suudame kohe tegema hakata igasuguseid imeasju.
Selliseid lubadusi, mida me kohe tegema hakkame, on olnud väga palju. Üks, mida täna reaalselt tehakse ja mis praegu tehisintellekti paljuski defineerib, on masinõpe, kus arvuti ise õpib näidete alusel üldistusi tegema. Me ei ütle enam ette, mida täpselt teha (näiteks millise kujuga on number 8 auto registrimärgil), vaid seda, kuidas näidete põhjal õppida (andes palju pilte, millel on 8 peal).
Teiseks seostub tehisintellektiga klassikaliselt optimeerimine ja planeerimine – milliseid samme tuleb astuda, et jõuda lõppeesmärgini võimalikult efektiivselt. Kui tuua näiteks malemäng, siis mida tuleb teha selleks, et võita. Ehk teisisõnu, kuidas lahendada suur ülesanne võimalikult efektiivselt.
Erinevad arvamusliidrid on hoiatanud, et tehisintellekt võib inimkonnale peagi ohtlikuks saada. Kas konflikti arvutite ja inimeste vahel on võimalik ära hoida?
Huvitav on see, et needsamad hoiatajad tihtipeale ise investeerivad nendesse tehnoloogiatesse, et nende arengut võimalikult kiirendada. Loomulikult on tehisintellekti võimalik juba täna sõjanduses ära kasutada. Kui me suudame teha programmi, mis laseriga meie ümber tiirlevaid sääski maha laseb, siis loomulikult suudame teha ka programmi, mis teeb sedasama inimestega. Aga see ei tähenda, et robot tuleb ja võtab nüüd mõistuslikult kogu maailma üle. On suur vahe, kas robotid teevad globaalse plaani või on tegemist juhusega, kus mingi tehnoloogia läheb lihtsalt rivist välja.