Jaak Vilo: ma ei usu, et keegi IT-ga tegelevate inimeste seas hakkaks planeerima tehisintellektiga inimkonna hävitamist

Jaak Vilo Foto: Eesti Teaduste Akadeemia

Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi juhataja, bioinformaatika professor ja akadeemik Jaak Vilo valiti oktoobris enam kui 120 Euroopa ülikooli ühendava informaatikaühenduse Informatics Europe ühendusse. Hele Rohtmets-Aasa räägib värskes Horisondis Viloga bioinformaatika vallas toimuvast, IT-õppe olulisusest ning tehisintellekti uurimisest. 

Üks intrigeeriv teema, millega arvutiteaduste instituudis tegeldakse, on tehisintellekt, mis võib nii mõnelegi inimesele tunduda veel kauge ja isegi ulmelisena. Kus me tehisintellektiga kokku puutume?

Tehisintellektist hakati rääkima kohe, kui arvutid tulid. Arvati, et nüüd, kus arvutivõimsused kasvavad, suudame kohe tegema hakata igasuguseid imeasju.

Selliseid lubadusi, mida me kohe tegema hakkame, on olnud väga palju. Üks, mida täna reaalselt tehakse ja mis praegu tehisintellekti paljuski defineerib, on masinõpe, kus arvuti ise õpib näidete alusel üldistusi tegema. Me ei ütle enam ette, mida täpselt teha (näiteks millise kujuga on number 8 auto registrimärgil), vaid seda, kuidas näidete põhjal õppida (andes palju pilte, millel on 8 peal).

Teiseks seostub tehisintellektiga klassikaliselt optimeerimine ja planeerimine – milliseid samme tuleb astuda, et jõuda lõppeesmärgini võimalikult efektiivselt. Kui tuua näiteks malemäng, siis mida tuleb teha selleks, et võita. Ehk teisisõnu, kuidas lahendada suur ülesanne võimalikult efektiivselt.

Erinevad arvamusliidrid on hoiatanud, et tehisintellekt võib inimkonnale peagi ohtlikuks saada. Kas konflikti arvutite ja inimeste vahel on võimalik ära hoida?

Huvitav on see, et needsamad hoiatajad tihtipeale ise investeerivad nendesse tehnoloogiatesse, et nende arengut võimalikult kiirendada. Loomulikult on tehisintellekti võimalik juba täna sõjanduses ära kasutada. Kui me suudame teha programmi, mis laseriga meie ümber tiirlevaid sääski maha laseb, siis loomulikult suudame teha ka programmi, mis teeb sedasama inimestega. Aga see ei tähenda, et robot tuleb ja võtab nüüd mõistuslikult kogu maailma üle. On suur vahe, kas robotid teevad globaalse plaani või on tegemist juhusega, kus mingi tehnoloogia läheb lihtsalt rivist välja.

Tõsi on, et arvutid lähevad järjest kiiremaks ja võimsamaks ning masinõpe astub seitsmepenikoormasaabastega edasi, aga ma ei usu, et IT-ga tegelevate inimeste seas mõtleks keegi, et et me oleksime ligilähedalgi sellele, et tehisintellekt meid kuidagi teadlikult ohustaks. Või hakkaks planeerima, et kuidas inimkonda ära hävitada. See kõlab selgelt ulmelisena.

Pigem võib näha ohtu selles, kui mingi inimese tehtud asi hakkab oma ülesannet optimeerima ja inimene selle optimumi juurde ei kuulu, nii et me satume kogemata ohvriteks. Aga ma arvan, et ei tasuks seda võimekust ülehinnata, nagu see kõik oleks kohe-kohe tulemas.

Loe täispikka intervjuud november-detsember Horisondist. 

Jaak Vilo 

Sündinud 14. novembril 1966. aastal.

Vilo lõpetas 1984. aastal Tallinna II Keskkooli ja 1991 Tartu Ülikooli rakendusmatemaatika eriala (programmeerimise suunal). Doktorikraadi arvutiteaduses omandas ta Helsingi Ülikoolis 2002. Jaak Vilo kuulub korp! Sakalasse.

Ta on Tartu Ülikooli bioinformaatika professor aastast 2007.

Jaak Vilo on kaas-asutanud mitmeid IT-ettevõtteid, sh. Teleport, Meediamaa, Keelevara, EGeen, Quretec.

5. detsembril 2012 valis Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu Jaak Vilo akadeemikuks informaatika alal.