Miks rikuvad emased äädikakärbsed veini maitse, aga isased mitte?

Foto: www.pexels.com

Ühest ainsast äädikakärbsest piisab, et veini maitse oleks rikutud. Miks on nendeks rikkujatakes aga just emased- mitte isased kärbsed?

Emased harilikud äädikakärbsed (Drosophila melanogaster) toodavad isaste ligitõmbamiseks feromooni – ühes tunnis umbes 2,4 nanogrammi, kirjutab New Scientist. Kui Peter Witzegall ja Paul Becher Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikoolist seda feromooni lähemalt uurisid, hakkasid nad mõtlema, kas arvamusel, et klaasis olev äädikakärbes muudab veini maitset, on tõepõhi all või mitte. Et asjasse selgust saada, tegid nad kaheksa kogenud veinidegusteerijaga eksperimendi.

Nad lasid degusteerijatel hinnata erinevate klaaside lõhna ja maitset. Mõnes veiniga täidetud klaasis oli emane äädikakärbes olnud eelnevalt viis minutit, mõnes oli olnud isane äädikakärbes ja mõni klaasidest oli putukate poolt täiesti puutumata.

Kõik eksperdid ütlesid, et veinid, mille sees olid olnud emased äädikakärbsed, lõhnasid teistega võrreldes intensiivsemalt. Selleks, et maitse oleks väga muutunud, piisas vaid kümnest nanogrammist feromoonist –  veinihindajate arvates maitses vein siis ebameeldivalt.

Kui veinis oli üks nanogramm feromooni, maitses degusteerijate arvates vein mõnevõrra ebameeldivalt. Seega, isegi kui äädikakärbes on veiniga kokku puutunud vaid hetke, mõjutab see veini maitset.

Tegelikult peaksid inimesed tundma vaid feromooni lõhna, mitte maitset. Kuna maitsemeel on tihedalt seotud haistmismeelega, on võimalik, et ka maitsmisel on ebatavalisest koostisosast aru saada.

Teadusuuring ilmus ajakirjas BioRxiv.