Esimesed Siberist leitud dinosaurusemunad näitavad lindude tekkimise kulgu

Kunstniku kujutis suliskattega linnulaadsest dinosaurusest Anchiornis'est. Foto: Julius T. Csotnyi / Reuters / Scanpix

Tegemist on esimese dinosauruste muna leiuga kogu Venemaa territooriumil, kirjutab RIA Novosti. Avastus aitab seletada lisaks muule ka lindude evolutsioonilist arengut.

Veel mõnikümmend aastat tagasi olid teadlastele teada vaid üksikud dinosaurusemunad. Viimase kahekümne aastaga on see aga muutuma hakanud ning praeguseks on nende arv tõusnud juba mitmesajani. Kuulsamad leiukohad asuvad näiteks Põhja-Hiinas ja Gobi kõrbe Mongoolia-osas, aga ka Argentiinas.

«Kemerovo oblastist Šestakovo küla lähistelt avastatud kivistunud dinosaurusemuna killud on meie jaoks väga oluline ja ajalooline avastus, kuna varem ei ole Venemaalt selliseid hilise Kriidi ajastu jäänuseid leitud. Lisaks teame juba praegu, et see pidi kuuluma mõnele väikestmõõtu kiskjale või primitiivsele linnule,» kirjutavad teadlased ajakirjas Historical Biology.

Uuringut juhtis Peterburi Riikliku Ülikooli professor Pavel Skutšas, kokku osales selles viis teadusasutust. Šestakovo küla ümbrus on Venemaa paleontoloogide jaoks tuntud kui riigi «dinosauruste keskus», kuna sealt on varasemate uuringute käigus leitud paljude erinevate dinosauruste jäänuseid, kuid linnulaadsete sisalike omi, mis loogika poolest justkui oleksid pidanud samuti piirkonnas levinud olema, ei olnud.

Lisaks venelaste rahvusliku uhkuse tõstmisele on uuring aga oluline, kuna näitab tiivuliste hiigelroomajate ajaloolist levikut ja liigirikkust. Edasistest uuringutest võib loota ka uusi teadmisi nende loomade eluviisi ja arengubioloogia kohta.

Uuring ilmus ajakirjas Historical Biology.

Pilte leitud munadest saab näha The Siberian Timesis.