Teadlased avastasid amišitelt haruldase eluiga pikendava geenimutatsiooni

Eva-Lotta Kivi
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Amišid USAs Pennsylvannias.
Amišid USAs Pennsylvannias. Foto: Pascal Deloche/picture-alliance / Godong/ Scanpix

Amišid on peamiselt Ameerika Ühendriikides elav traditsioonilist elustiili harrastav etniline grupp ja kristlik usulahk. Teadlased avastasid hiljuti Indiana osariigis elavatelt amiši kogukonna liikmetelt haruldase geneetilise mutatsiooni, mis pikendab keskmist eluiga.

Teadlased USA Nothwesterni ülikoolist uurisid 177 Indiana osariigis Berne linnas asuvat amišit, vahendab The Guardian. Selgus, et 43 neist esines geneetiline mutatsioon – neil oli geenist Serpine1 üks tavaline ja üks muteerunud versioon.

Geen Serpine1 on vastutav valgu tootmise eest, mis soosib rakusurma ning telomeeride lühenemist. Inimese elu jooksul telomeerid lühenevad ja see ongi põhiline vananemise ja sellega kaasnevate haiguste põhjus.

Need, kellel mutatsioon esines, olid parema ainevahetusega ja elasid teistest kümme aastat kauem ehk umbes 85-aastaseks. Lisaks sellele oli nende seas ka vähem diabeetikuid.

Uuringu juhtivautori Douglas Vaughani sõnul on tegemist väga haruldase geneetilise mutatsiooniga. «Vananemine on üks kõige keerukam bioloogiline protsess. Ühtegi vahendit, kuidas seda peatada, veel aga ei eksisteeri,» kommenteeris ta.

Teadlased loodavad, et avastus geneetilise mutatsiooni kohta heidab valgust vananemisprotsessile, aidates tulevikus peatada vananemist ning ennetada vananemisega seotud haiguseid. 

Teadusuuring ilmus ajakirjas Science Advances. 

Amišid

Amišid pärinevad algselt Saksamaalt ja Šveitsist. Tegemist on range protestantliku usulahuga, mis eraldus 17. sajandil anabaptistlikest mennoniitidest. Amišite liikumisele pani aluse Jakob Ammann, kelle eesmärgiks oli taaselustada mennoniitide algne, konservatiivne elukorraldus. Esimesed amišite kogudused loodi Šveitsis.

Alates 18. sajandist asusid paljud amišid ümber Ameerikasse. Ameerika Ühendriikides ja Kanadas elab tänapäeval kokku umbes 200 000 amišit, kõige rohkem on neid praegu USA Ohio, Pennsylvania ja Indiana osariigis.

Püüdes eirata tänapäeva ühiskonda, praktiseerivad amišid sajanditetagust elustiili ja üritavad isoleerida end Ameerika kultuurist. Amišid ei kasuta tänapäevaseid leiutisi, sealhulgas elektrit. Valgusallikatena kasutatakse õlilampe, sõiduvahendina hobuvankreid. Üldine on keeld kasutada elektrivõrgust saadavat elektrit ja massikommunikatsiooni.

Mõned kogukonnad lubavad patareisid ja omatoodetud elektrit. Mõnes kogukonnas kasutatakse väetisi, geneetiliselt muundatud taimi, maagaasi ja muruniidukeid. Põllutöödel tarvitatakse ka traktorite jaoks mõeldud haakeriistu, mida veetakse traktori asemel mitme hobusega.

Tagasi üles