Inimeste prügi on jõudnud isegi maailmamere sügavaimas paigas elavate mereloomade kõhtu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Eva-Lotta Kivi
Copy
Suurbritannia Newcastle'i Ülikooli teadlased leidsid esimest korda, et Mariaani süviku põhjas elutsevatel koorikloomdel oli kõhus inimtekkelist prügi
Suurbritannia Newcastle'i Ülikooli teadlased leidsid esimest korda, et Mariaani süviku põhjas elutsevatel koorikloomdel oli kõhus inimtekkelist prügi Foto: Christopher Black/HANDOUT/REUTERS/Scanpix

Vaikse ookeani lääneosas asuv Mariaani süvik on kõige sügavam koht maailmameres. Võiks arvata, et vähemalt seal elutsevad mereloomad on jäänud puutumata inimtegevusest. Tuleb aga välja, et kahjuks mitte. 

Suurbritannia Newcastle'i Ülikooli teadlased nimelt leidsid esimest korda, et Mariaani süviku põhjas (umbes 11 kilomeetri sügavusel) elutsevatel koorikloomadel oli kõhus inimtekkelist prügi, kirjutab The Telegraph. See tähendab väga suure tõenäosusega seda, et mitte ükski paik maailmameres ei ole enam inimeste prügist puutumata.

Loomade kõhust ja lihastest leiti väga erinevaid sünteetilisi kiude. Doktor Alan Jaiesoni sõnul, kes uurimistööd juhtis, olid tulemused väga üllatavad. «On väga tõenäoline, et mitte ühtegi mereökosüsteemi, mis ei oleks mõjutatud inimtekkelise prahi poolt, enam ei ole.»

Kuna süvamere põhjas on toitu vähe, ei ole loomad eriti valivad ning tihti läheb loosi ka prügi.

Teadusuuringu käigus uuriti koorikloomi, mis olid lisaks Mariaani süvikule pärit veel viiest sügavast paigast Vaikses ookeanis. 

Prügiprobleemi lahendamine on  üks olulisemaid probleeme kogu maailmas. Kahjuks ei näi materjali juurde tootmine aga raugevat – kui aastal 1950 toodeti aastas 2 miljonit tonni plastikut, siis tänapäeval on see juba 300 miljonit tonni.

Tagasi üles