:format(webp)/nginx/o/2017/10/02/7164649t1h32c3.jpg)
Aasias Himaalaja mäestikus asuv Džomolungma ehk Mount Everest on oma 8848 meetriga merepinnast kõige kõrgemal asuva tipuga mägi maailmas. Üsna pikka aega tekitas mäe kõrgus kahe riigi vahel aga vaidlusi.
Küsimus ajaloost: miks vaidlesid Hiina ja Nepal pikalt Mount Everesti kõrguse üle?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Džomolungma läbib nii Hiina kui ka Nepali riigipiiri. Hiina oli pikalt seda meelt, et mäe kõrguse mõõtmisel ei tohiks arvesse võtta mäel troonivat lund, kirjutab BBC. Nepal arvas aga vastupidi – mõõtmisest tulenev erinevus oli neli meetrit.
Vaidlused mäe kõrguse üle algasid juba 1956. aastal ehk pärast esimest ametlikku mõõtmist. Alles 2010. aastal jõuti kokkuleppele, kui Hiina otsustas Nepalile järele anda. Džomolungma ametlikuks kõrguseks sai 8848 meetrit.
Mäe tippu jõudsid esimeste inimestena Edmund Hillary ja Tenzing Norgay 29. mail 1953. Esimese eestlasena jõudis Džomolungma tippu 22. mail 2003 Alar Sikk. 2011. aasta 16. mail jõudsid tippu ka Tanel Tuuleveski ja Andras Kaasik.
Tiibetlaste pandud nimi Džomolungma tähendab «püha ema» (maa ema-jumalanna). Ingliskeelne nimi Mount Everest tuleneb aga Briti maamõõduameti ülema George Everesti nimest, kelle juhtimisel kaardistati aastail 1830–1843 India ja Himaalaja. Kümme aastat hiljem avastas sama töörühm Nepali ja Tiibeti piiril asuva mäe. Rühm oli vahepeal saanud küll uue juhi, kuid ta soovis mäe nimetada oma eelkäija George Everesti järgi.