Vaid mahepõllundusega inimkonna ära toitmine tooks ilmselt kaasa keskkonnakatastroofi

Foto: Caro / Andreas Teich/Caro / Andreas Teich/Scanpix

Kas selleks, et kaitsta meie keskkonda, tuleks üle minna vaid mahetootmisele? Pigem mitte.

Selleks, et toota mahepõllundusega sama suur hulk toitu nagu tavapõllundusega, tuleks tunduvalt laiendada põllumaid – aastaks 2050, kus on vaja ära toita umbes 9 miljardit inimest, oleks vaja põllumaid suurendada näiteks kolmandiku võrra, vahendab New Scientist sel nädalal avaldatud teadusuuringu tulemusi. Metsade vähenemise tagajärjel võivad ohtu sattuda aga paljud liigid, hapniku sisaldus õhus väheneb jne.

Uuringu autorite sõnul on teiseks alternatiiviks vähendada drastiliselt loomsete produktide tarbimist ning umbes poole võrra äravisatava toidu hulka. See on kahjuks aga üsna ebatõenäoline.

Lisaks, kuidas näeks selle reguleerimine väljas praktikas? Kas talupidajatel oleks keelatud minna mahetootmisele üle enne kui liha tarbimine on mitmeid kordi vähenenud?

Arvestada tuleb ka globaalse soojenemisega – ilma selleta oleks vaja põllumaid laiendada aastaks 2050 kuue protsendi võrra. Kui kliima soojenemine on väga suur, on selleks protsendiks 55 ning täieliku mahepõllunduse korral 81.

Kui eesmärgiks on ära hoida põllumaade laiendamist, tuleks uuringu juhtivautori Adrian Mülleri sõnul, kes Šveitsis asuva mahepõllumajanduse instituudi teadur, jääda tavapõllunduse juurde. Samas tuleb arvestada ka sellega, et tavapõllumajandusel on omad suured miinused, näiteks väetiste ning kemikaalide sattumine veekogudesse. «Kui mahepõllundusega ei oleks vajalik nii ulatuslik põllumaade laiendamine, tuleks üle minna vaid mahetoomisele,» rääkis Müller.

Teadlase sõnul on aeg lõpetada mahe- ja tavapõllunduse otsene vastandamine. «Maailma tulevikus jätkusuutlikult ära toitmiseks peame uurima, mis on mõlemas valdkonnas kasutatavate meetodite eelised ja kuidas neid omavahel kombineerida,» sõnas Müller ERR Novaatorile antud intervjuus.

Uuring ilmus ajakirjas Nature Communications.