:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2017/11/15/7312867t1hbbd4.jpg)
Kosmilistest kaugustest tuvastatud galaktika ei ole mitte ainult meie omaga äravahetamiseni sarnane, vaid ka tema lähimad naabrid sarnanevad meie omadega, kirjutab New Scientist.
Kosmiline avastus - 184 miljoni valgusaasta kauguselt leiti Linnutee galaktika kaksik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oma vahetus ümbruses on Linnutee tõeline galaktikateneelaja. Teadaolevalt ümbritseb seda ligi 50 galaktikat, millest valdav enamik on miljardite aastatega, mis nad Linnutee kõrval veetnud on, andnud «suuremale vennale» ära ka valdava osa oma gaasist.
Vaid kaks – Suur ja Väike Magalhãesi Pilv – on siin kandis niipalju uued saabujad, et ei ole jõudnud veel oma vaba mateeriat Linnuteele loovutada ja suudavad seetõttu veel iseseisvalt uusi tähti tekitada. Päikesesüsteemist on need vastavalt 160 000 ja 200 000 valgusaasta kaugusel ning nende omavaheline kaugus on 75 000 valgusaastat.
Seoulis asuva Yonsei Ülikooli teadlaste Sanjaya Paudeli ja Chandreyee Sengupta uuring algaski küsimusest, et kas kusagil Universumis võib leiduda samalaadne suurt galaktikat saatev väiksemate pilv, milles oleks vaid mõni üksik ülejäänutest suurem ja iseseisvam galaktika. Nimelt on selline kooslus küllaltki haruldane – suuremal osal galaktikatel pole ühtegi iseseisva tähtede loomise võimega kaaslast.
Uuringu käigus vaatas teadlaste grupp läbi 20 000 väikest galaktikat ja otsis nende ümbrusest Linnutee-tüüpi hiigelgalaktikaid. Mõistagi on tegemist keerulise otsinguga, kuid lõpuks kandis see ka vilja ning 184 miljoni valgusaasta kauguselt leitigi NGC 2718, mis meenutab meie kodugalaktikat väga lähedalt. Lisaks on avastatud varbspiraalsel galaktikal ka kaks suuremat omavahel ühendatud galaktikat, mille vastasmõju ja ainevahetus näib olevat küllaltki sarnane Magalhãesi pilvedega.
Tõenäoselt on ka nende galaktikate suhtelise iseseisvuse põhjuseks nende alles hiljutine NGC 2718 mõjuorbiiti jõudmine.
Aastal 2011 samalaadse kosmilise otsingu läbi viinud Liverpooli John Mooresi Ülikooli astronoom Philip Jamesi sõnul on seekordne avastus palju erilisem kui ükski seniavastatud Linnuteega sarnane galaktika.
Galaktika otsinguid kirjeldav teadusartikkel ilmus veebiväljaandes arXiv.