Gravitatsioonilaineid löönud tähepõrkes võis tekkida kõigi aegade suurim neutrontäht

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
(171022) -- BEIJING, Oct. 22, 2017 (Xinhua) -- Illustration Image shows two merging neutron stars. The narrow beams represent the gamma-ray burst while the rippling spacetime grid indicates the isotropic gravitational waves that characterize the merger. Swirling clouds of material ejected from the merging stars are a possible source of the light that was seen at lower energies. Scientists announced Monday that they have for the first time detected the ripples in space and time known as gravitational waves as well as light from a spectacular collision of two neutron stars. (Xinhua/National Science Foundation/LIGO/Sonoma State University/A. Simonnet.)  (Photo by Xinhua/Sipa USA)
(171022) -- BEIJING, Oct. 22, 2017 (Xinhua) -- Illustration Image shows two merging neutron stars. The narrow beams represent the gamma-ray burst while the rippling spacetime grid indicates the isotropic gravitational waves that characterize the merger. Swirling clouds of material ejected from the merging stars are a possible source of the light that was seen at lower energies. Scientists announced Monday that they have for the first time detected the ripples in space and time known as gravitational waves as well as light from a spectacular collision of two neutron stars. (Xinhua/National Science Foundation/LIGO/Sonoma State University/A. Simonnet.) (Photo by Xinhua/Sipa USA) Foto: Xinhua/Xinhua/Sipa USA

Oktoobri keskel tähelepanu tõmmanud esmakordne kahel meediumil jäädvustatud neutrontähtede kokkupõrge võis tekitada kõigi aegade suurima neutrontähe.

Kui teadlased märkasid augustis gravitatsioonilaineid, mis olid tekkinud kahe neutrontähe kokkupõrkel, ei teadnud nad kohe kindla peale, mis neist neutrontähtedest pärast põrget järele jäi.

Nüüd on Hiina teadlased kogutud andmeid analüüsinud ja põrget modelleerinud ning jõudnud järeldusele, et kaks kokku põrganud neutrontähte sulandusid üheks väga suureks neutrontäheks.

Teoreetiliselt on seesugusel põrkel kolm võimalikku tulemust: tekib must auk, tekib suur neutrontäht, mis püsib ainult mõne millisekundi ja tõmbub mustaks auguks, või tekib stabiilne neutrontäht, mis püsib kauem.

Kui tekkinud on tõesti stabiilne neutrontäht, nagu Yun-Wei Yu Kesk-Hiina Normaalülikoolist ja Zi-Gao Dai Nanjingi ülikoolist võrguväljaandes arXiv väidavad, siis on tegu kõige suurema neutrontähega, mis tänaseks teada on.

Uuring ilmus võrguväljaandes arXiv.

Loe lähemalt ERR Novaatorist.

Tagasi üles