:format(webp)/nginx/o/2017/11/08/7292227t1h68e1.jpg)
Esialgsete andmete kohaselt oli mööduv aasta kliimamõõtmiste ajaloos teine või kolmas kõige kuumem, kirjutab LiveScience.
Graafik: 2017 on kuumim El Niño lisasoojata aasta mõõtmisajaloos (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aasta pole küll veel möödas, kuid juba praegu võib öelda, et 2017, nii nagu eelnevadki, leiab koha kliimamõõtmiste ajaloo kuumimate aastate esinumbrite seas. Nii teatas Maailma Meteoroloogaorganisatsioon WTO 6. novembril Bonnis toimunud ÜRO kliimamuutuste konverentsil.
/nginx/o/2017/11/08/7292213t1h36b4.png)
Vastavalt WMO andmetele oli globaalne keskmine temperatuur jaanuari ja septembri vahel 1,1 kraadi üle tööstuspöörde eelse taseme.
Kõige kuumemaks aastaks jääb jätkuvalt 2016, mil niigi soojale keskmisele andis lisa tugev El Niño. Kas 2017 maandub «edetabelis» teisele või kolmandale kohale, peavad näitama järgmised poolteist kuud. Sellest hoolimata on aga selge, et viieaastane periood vahemikus 2013-2017 on aga selgelt kuumim ajaloos.
Lisaks kõrgele keskmisele temperatuurile oli möödunud aastal ka hulk katastroofilisi üleujutusi, orkaane, kuumalaineid, ulatuslikke maastikupõlenguid ja põudasid ning erinevad uuringud n näidanud, et kliimamuutuste tagajärjel võivad selliseid sündmusi veelgi võimendada.
Samal ajal jätkub kliima muutumine ja globaalse keskmise temperatuuri tõus vääramatult, kuna kasvuhoonegaase lisandub jätkuvalt atmosfääri. Selle tagajärjel toimub just praegu ka see, mida on kliimamuutustega seoses ennustatud: meretase tõuseb, ookeanid hapestuvad ja polaarjää sulab.
WMO hinnangul on 2017. aasta kohta käivad tulemused häirivad, kuid kaugeltki mitte ootamatud.