:format(webp)/nginx/o/2017/11/07/7289299t1hf78e.jpg)
Esimesed imetajad olid ööloomad ehk päeval ajal olid nad dinosauruste eest varjul. Alles pärast dinosauruste massilist väljasuremist said nad hakata päevavalguses ringi toimetama ning said hüljata öise eluviisi.
Uuring: dinosauruste väljasuremine muutis drastiliselt imetajate elulaadi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellise teooriaga on vähemalt välja tulnud Tel Avivi ülikooli teadlased oma värskes teadusuuringus. Iseenesest seletaks see asjaolu, miks vaid vähesed imetajad on päevase elulaadiga ning, millisel põhjusel on paljude loomade silmad ja kõrvad sobilikumad öiseks eluviisiks, kirjutab The Guardian.
Teadusuuringu ühe autori Roi Maori sõnul on ahvid ja inimesed ainukesed päevase eluviisiga imetajad, kellel on arenenud silmad, mis sarnanevad päevase elulaadiga lindude- või roomajate silmadega.
Maor uuris oma kolleegidega 2415 imetajaliiki. Uuringutulemused näitasid, et esimesed imetajad tekkisid ajavahemikus 220 miljonit kuni 160 miljonit aastat tagasi ning nad olid suure tõenäosusega öise eluviisiga. Alles pärast sauruste aegkonda, mis lõppes 65 miljonit aastat tagasi, võtsid mõned imetajad omaks päevase või kombineeritud elulaadi.
Teadusuuring toob välja tugeva seose dinosauruste surma ja päevase elulaadiga imetajate tekkimise vahel. Sellest hoolimata ei saa päris kindlalt väita, et see nii ka tegelikult oli.
Teadusuuring ilmus ajakirjas Nature Ecology & Evolution.