11-meetrine taevane murdja: avastatud liik murrab lendsauruste suurusrekordi

7JP-F1-0948-000620 (1804377) ORIGINAL: Pteranodon (from the Greek for 'wing' and 'toothless') were large flying pterosaurs from the Late Cretaceous period with a wingspan of up to nine meters. ||Colour printed illustration by Heinrich Harder from 'Tiere der Urwelt' Animals of the Prehistoric World, 1916, Hamburg. Heinrich Harder (1858-1935) was a German landscape artist and book illustrator. From a series of prehistoric creature cards published by the Reichardt Cocoa company. Natural historian Wilhelm Bolsche wrote the descriptive text.| Foto: akg-images / Florilegius/akg-images / Florilegius

Jaapani teadlaste avastatud fossiliseerunud luud kuulusid tõenäoselt teadaolevalt suurimale lendavale dinosaurusele, kirjutab Huffington Post.

Looma jäänused avastati 2006. aastal, kui Mongoolia Gobi kõrbe maapõuest tuli ilmsiks enam kui 20-sentimeetrised luujäänused. Tollal ei osanud keegi päris täpselt öelda, millega tegu oli ja nii ongi rahvusvahelisel teadlaste rühmal kulunud enam kui 10 aastat, et fossiilide päritolu kindlaks teha.

Luutükkide juba kirjeldatud fossiilidega kõrvutades tehti kindlaks, et see on kõige lähem 1970. aastatel Texasest avastatud Quetzalcoatlus’e ja 1990ndatel Rumeeniast leitud Hatzegopteryx’iga, kes on mõlemad lendavad dinosaurused, ehk siis pterosaurused. Kuna aga luutükid olid mitmed luutükid aga väga killustunud ja nii kuluski teadlastel fossiilide kirjeldamiseks pea 10 aastat.

Oktoobrikuus ajakirjas Journal of Vertebrate Biology avaldatud uuringus kinnitavadki teadlased, et tegemist on ei millegi vähimagi kui suurima lennuvõimelise dinosaurusega, mille jäänuseid inimkond kunagi leidnud on. Looma mõõtmed olid tõepoolest muljetavaldavad – tema tiivaulatus oli suurem kui 11 meetrit ning turja kõrgus maast suurem kui isasel kaelkirjakul.

Kuna Gobi kõrbe Nemegti formatsioonina tuntud dinosauruste leiukohast ei ole pterosauruseid varem leitud, on teadlaste sõnul täiesti võimalik, et lendav sisalik pidi olema küllaltki laia levialaga ning leiukohas oli ta vaid n-ö juhukülaline.

Uuring ilmus ajakirjas Journal of Vertebrate Paleontology.