/nginx/o/2017/11/06/7285711t1h3cb4.jpg)
Rosetta uurimisaluse ja maandur Philae uuritud komeedi 67P/Tšurjumov-Gerassimenko veider pardikujuline struktuur on tõenäoselt tingitud väikeste osakeste kokku kogunemisest, kirjutab ERR Novaator.
Maailma kuulsaima komeedi veider kuju sai lõpuks seletuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jürgen Blum Saksamaalt Browschweidi ülikoolist ja ta kolleegid analüüsisid Rosetta ja Philae kogutud andmeid ning väidavad nende põhjal Briti Kuningliku Astronoomia Seltsi kuukirjas, et 67P/Tšurjumov-Gerassimenko on tekkinud väikeste tolmukübemete ja jääterakeste kokku kogunemise teel.
Seda on teadlased ka tegelikult ammu kahtlustanud, pidades üsna tõenäoliseks, et need väikesed ainetükikesed on oma küll väga nõrga gravitatsioonijõu toimel siiski teineteise külge tõmbunud, kogunedes üha suuremaks ja suuremaks kuhjaks, millest lõpuks saigi komeet. Nüüd ütlevad Blum ja kolleegid, et selle sedaviisi juhtumise tõenäosus on tõesti väga-väga suur.
Loe lähemalt ERR Novaatorist.