Unikaalne DNA-uuring paljastas jääajajärgse Euroopa kolm suurt rändelainet

Varased põlluharijad kunstnik Ivan Lapperi nägemuses. Foto: English Heritage / Mary Evans / Scanpix

Sigimine-sagimine ja rändamine on Euroopas toimunud juba kümneid tuhandeid aastaid. Uue meetodiga tehtud geeniuuringust selgus aga kolm perioodi viimase 10 000 aasta jooksul, mille vältel liikuvus tunduvalt kasvas ning mis kõik on seostatavad tehnoloogiliste uuendustega.

Teatavasti teeb geneetika revolutsiooni kogu arheoloogiateaduses ning näiteks ka  eestlaste päritolu uurimises – valdkonnas, kus varem tugineti eelkõige arheoloogilistele leidudele. Maapõuest välja tulnud esemete põhjal on aga küllalt raske kindlaks teha, kas need asjad liikusid koos inimestega või jõudsid ühest kohast teise pigem tänu kaubandusele või heade ideede kopeerimisele.

Liisa Loog Foto: Erakogu