/nginx/o/2017/10/31/7269469t1h0a44.jpg)
Tänavusuviste TÜ geoloogiakursuse proovikaevamiste käigus leidsid tudengid ja teadlased Kaalist sealse seni suurima meteoorset päritolu kivimitüki. 396 grammi kaaluv meteoriidikild on teadlaste sõnul harukordne leid.
Geoloogiatudengid leidsid Kaali meteoriidist rekordsuure tüki (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tudengite suviste kaevamisharjutuste eesmärk oli leida ning eristada maa sees leiduvaid rauast objekte, näiteks mürsukilde või põllutehnikat meteooritükkidest. Et viimaseid võiks kaevamiste käigus leida aga enam kui kilogrammi, ei osanud aga keegi ette näha.
Tartu Ülikooli geofüüsika vanemteadur Jüri Plado kinnitab, et leiud on olulised, ja seda kahest aspektist: «Kaali peakraatri puistevallist koos meteoriiditükkidega leitud puusöe dateering ajast umbes 1600 aastat eKr aitab täpsustada meteoori langemise aega. Samuti on saab leidude abil välja selgitada konkreetse tüki päritolu, kuna seda suur kild ei saa pärineda kokkupõrkeaegsest plahvatusest, vaid pidi eralduma juba lennul läbi atmosfääri.»
Plado kinnitab, et suure meteoriiditüki leidmine on haruldane juhus, kuid suurt seniseid teooriaid ümber lükkavat teadustööd nende leidude tulemusena ei sünni.
Meteoriidi langemisel ja sellele järgneval plahvatusel puruneb meteoriit ise üldjuhul paljudeks väikesteks osisteks. Seni on Saaremaalt leitud kuni mõnekümne-grammiseid meteoriitse raua tükikesi, mis on tõenäoliselt pärast plahvatust laiali paiskunud.
Suvistest leidudest suurimad olid leidja Mateusz Szyszka järgi nime saanud 396-grammine «Mateusz» ning paarisajagrammine «Maria», samuti leidja nimekaim. Pärast vajalike analüüside lõpetamist saab kõiki suuremaid ning väiksemaid leide uudistada Tartu Ülikooli loodusmuuseumis.