Oli 1879. aasta 31. oktoober ning reisirong oli teel USA linna Louisville’i. Ühtäkki märkas vedurijuht enda ees raudteel lebavat inimkeha. Ta suutis rongi enne kokkupõrget peatuda ning tormas maaslamaja juurde.
Miks tahtsid paljud linnad Halloweeni tähistamise 20. sajandi alguses ära keelata?
Rongijuhi üllatuseks ei olnud aga tegu inimese, vaid hoopis nukuga ehk üleannetud poisid olid teinud Halloweeni tünga. Taolised vembud olid USAs 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses väga laialt levinud, kirjutab History.
Kui Šotimaa ja Iirimaa immigrandid 19. sajandil Ameerika Ühendriikidesse jõudsid, tõid nad endaga kaasa ka Halloweeni traditsiooni. Tol ajal ei tähendanud Halloween aga armsaid kostümeeritud lapsi, kes naabritelt kommi käisid küsimas, vaid pigem üle piiri minevaid teismelisi oma vempudega.
Iirimaal oli noorukitel tavaks uuristada naerisse hirmuäratavaid nägusid, et sellega siis inimesi ehmatada. Šotimaal oli üheks vastikuks vembuks aga suitseva kapsavarre surumine naabri lukuauku, mille tagajärjel tuba suitsuhaisu täis läks.
19. sajandil olid levinuimateks Halloweeni vempudeks USA maakohtades loomavagunite katusele vedamine, köögiviljade väljajuurimine, väravate minema vedamine jne. Mida aeg edasi, seda rohkem kahjutegevateks noorte vembud läksid. Linnastumisega kaasnesid akende lõhkumised, süütamised, möödujate tulega ähvardamised või tuhaga ülepuistamised. See tõi omakorda kaasa vägivaldseid juhtumeid vembutegijate ja nende ohvrite vahel.
1930ndatel oli USAs olukord Halloweeni ajal juba nii üle käte läinud, et paljud linnad kaalusid lausa püha keelustamist. Lõpuks otsustati keelamise asemel aga noorukitele tegevust pakkuda. Erinevad organisatsioonid ja naabruskonnad hakkasid Halloweeni ajal korraldama kostüümipidusid ja rongkäike, lastele hakati vahvate kostüümide eest jagama komme jne.
Noorukite vandaalitsemist vähendati, kuid täielikult ära hoida seda siiski ei suudetud. 31. oktoobrist sai noorte seas päev, kus mindi kostümeeritult peole, 30. oktoobrist sai aga USA kesk- ja põhjaosas ning Idarannikul päev, kus noored jätkasid oma vempudega – tänaval olevaid puid «kaunistati» tualettpaberiga, majade aknaid aga habemeajamisvahuga jne. Tänasel päeval ei ole nende lapsikute vempude osakaal aga enam niivõrd suur.