/nginx/o/2017/10/30/7266163t1he255.jpg)
Möödunud aasta süsihappegaasi heidete kasv oli enam kui poole suurem kui möödunud 10 aasta keskmine, kirjutab BBC.
2016. aasta CO2-emissioonid murdsid mõõtmisajaloo rekordi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kliimamõõtmiste andmed avaldanud Rahvusvahelise Meteoroloogiaorganisatsiooni WMO teadlaste hinnangul oli emissioonide tõusu põhjuseks inimtegevus, aga ka nüüdseks möödunud El Niño. Koosmõju tagajärjel on selle kasvuhoonegaasi tase tõusnud nüüd kõrgemaks kui möödunud 800 000 aasta jooksul.
Täna avaldatud kogumik koondab 51 riigis läbiviidud kliimamõõtmiste tulemused, millest on maha arvutatud süsihappegaasi neeldumine ookeanidesse ja biosfääri. Tuvastatud trend on murettekitav – 2016. aastal oli CO2 tase atmosfääris 403,3 ppm’i (osakest miljoni kohta), aasta varem aga 400 ppm’i.
«See on suurim kasv, mida me oleme näinud selle 30 aasta jooksul, kui vaatlusvõrk töötanud on. Eelmine rekord oli samuti El Niño’ga seotud aastatel 1997-1998, mil süsihappegaasi kogus atmosfääris tõusis 2,7 ppm’i. Seekordne tõus on 50 protsenti kõrgem kui viimase 10 aasta keskmine,» ütles BBC uudistele WMO globaalse atmosfääriseire juht Oksana Tarasova.
El Niño suurendab süsihappegaasi emissioone, kuna selle põhjustatud põua ajal ei saa taimed nii edukalt süsihapegaasi siduda. Kuigi inimtekkelised CO2-emissioonid on viimaste aastate jooksul vähenema hakanud, kuid atmosfääris sisalduva CO2 koguse vähenemist lähiajal oodata ei ole – gaasi sidumine võtab veel pikalt aega.
Uuringu andmetel on kasvuhooneefekt alates aastast 1990 võimendunud 40 protsenti, mis on geoloogilise ajaskaala mõõtmes väga kiire muudatus. Viimati toimus samalaadseid muudatusi kolm kuni viis miljonit aastat tagasi Pliotseeni ajastul, mil globaalne kliima oli keskmiselt 2-3°C soojem ning merevee tase 10-20 meetrit kõrgem kui praegu.
Lisaks CO2-le on märkimisväärselt tõusnud ka atmosfääri metaanisisaldus, mille täpset põhjust ei oska teadlased praegu veel öelda. Tõenäoselt pärineb see siiski suuresti looduslikest allikatest, mistõttu kardavad teadlased ohtliku nõiaringi vallandumist, kus tõusvad temperatuurid viivad suurema koguse metaani atmosfääri jõudmiseni, see aga omakorda tõstab temperatuuri veelgi.
Rahvusvahelise Meteoroloogiaorganisatsiooni raportiga saab tutvuda siin.