Avastus: hiidpandade vanimad eellased elasid tõenäoselt Euroopas

Hiidpanda. Foto: Axel Schmidt / Reuters / Scanpix

Pandade ürgkodu ei olegi Aasias, vaid hoopis Euroopas, vahendab New Scientist värske teadusuuringu tulemusi.

Tänapäeval liigikaitse sümboliks kujunenud hiidpanda (Ailuropoda melanoleuca) elab teatavasti vaid Kesk-Hiina mägialadel ning sealgi on tema elupaigad ja vaid bambusest koosnev toidubaas pideva ohu all. Nüüd tuleb aga välja, et ligi 10 miljonit aastat tagasi elas tänapäeva Ungari aladel pandadega väga sarnane taimtoiduline karu.

Ürgse karuliigi avastas rahvusvaheline teadlasterühm eesotsas Toronto Ülikooli paleoantropoloog David Beguniga. Täpsemini leidsid nad Ungari Rudabánya linna lähistelt fossiliseerunud hambad. Varem oli samast leiukohast avastatud ka näiteks varase inimlase Rudapithecus’e jäänuseid. Seetõttu sai ka ürgpanda avastajaks varaste inimeste luid otsinud antropoloog.

Hambad tulid ilmsiks ninasarvikujäänuste seast, kuid eristusid selgelt oma kuju poolest, viies Beguni mõtted kohe võimalikule seosele pandadega. Oma oletuse kontrollimiseks pöörduski antropoloog ürgseid loomi uurivate Ecuadori Ülikooli teadlase Juan Abella ja Poitiers’ Ülikooli teadlase Louis de Bonis’ poole.

Leitud hammaste kuju, struktuuri ja kulumismustreid võrreldi teiste karudega. Üheks oluliseks vihjeks nende päritolu kohta sai seejuures just kulumine kui märk looma toitumiskäitumisest. Nimelt tuvastasid teadlased hammastel emaili kulumise jälgi, mis oli väga sarnane kriimudega, mis jäävad bambuse söömisest ka pandade hammastele.

Kuna leitud liigile ametlikku nimetust ei leitud, pandi talle vähemalt praeguseks nimeks Miomaci pannonicum ning kuigi teadlaste sõnul ei saa avastatud liiki pidada otseselt nüüdisaegsete pandade eellaseks, on siiski tegemist küllalti lähedalt seotud liigiga.

«Kirjelduse põhjal võib oletada, et see liik eksisteeris vaid vähe aega pärast pandade ja teiste karnivooride, sealhulgas ka karude, evolutsioonilist lahknemist. Fossiilil ei ole pandadele iseloomulikke spetsiaalset hambumust, mis arenes välja ligi 2 miljonit aastat tagasi, kui Hiinasse jõudnud pandad arenesid bambusest sõltuvaks,» kirjeldas vastust Iowa Ülikooli antropoloog Russell Ciochon.

Pandad Euroopast?

Avastus on omajagu kõnekam, kuna lisab kaalu kasvavale teooriale, et pandade algkodu võis olla Euroopas ja mitte Hiinas, nagu seni arvatud. Mõistagi on enim pandade, nende eellaste ja varasemate sugulaste leitud just Hiinast, kuid neist vanimad pärinevad vaid ligi 8 miljoni aasta tagusest ajast.

2012. aastal avastasid teadlased aga Hispaaniast teadaoleva vanima panda eellase Kretzoiarctos beatrix’i 11,6 miljoni aasta vanused jäänused ning käisid välja teooria, mille kohaselt arenesid pandade eellased kõigepealt välja just Euroopas ning levisid Aasiasse alles hiljem. Nüüd avastatud Miomaci hambad toetavad just seda hüpoteesi ning näitavad, et tol perioodil ei olnud Euroopa ja Aasia vaheline loomade ränne midagi loomadele üle jõu käivat.

Uuring ilmus ajakirjas Geobios.