/nginx/o/2017/10/27/7256929t1h294f.jpg)
Alates 1992. aasta ÜRO Rio keskkonna- ja arengukonverentsist on annetajad ja riigid üle maailma kulutanud miljardeid dollareid bioloogilise mitmekesisuse hoidmise nimel. Kas suurte summade paigutamisest looduskaitsesse on olnud ka kasu?
Lootust veel on: uuring näitab, et looduskaitsesse investeerimine päriselt töötab
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadusajakirjas Nature avaldatud uuring toob välja, et tänu 14,4 miljardile dollarile, mis paigutati ajaperioodil 1992-2003 looduskaitsesse, on bioloogilise mitmekesisuse langus olnud 29 protsenti väiksem kui tollased prognoosid näitasid, teatasid Georgia ülikooli teadlased.
Uuringu ühe autori, Georgia Ülikooli ökoloogia instituudi dekaani John Gittlemani sõnul annavad uuringu tulemused väga positiivse sõnumi, et looduskaitsesse panustamine tasub end ära.
Selleks, et näidata looduskaitse rahastamise tulemuslikkust riigiti, võtsid teadlased vaatluse alla iga riigi bioloogilise mitmekesisuse muutused ajavahemikus 1996-2008 ja rahasummad, mida need riigid ja ka valitsusvälised organisatsioonid vahemikus 1992-2003 looduskaitsesse panustasid. Lisaks anti hinnang ka sellele, kuidas inimareng liike ja nende elukohti on mõjutanud.
Uuringutulemused näitasid, et 60 protsenti maailma bioloogilise mitmekesisuse langusest on seostatav vaid seitsme riigiga. Need on Indoneesia, Malaisia, Paapua Uus-Guinea, Hiina, India, Austraalia ja eriti USA Hawaii osariik.
Mauritiuse, Seišellide, Fiji, Samoa, Tonga, Poola ja Ukraina puhul oli näha koguni bioloogilise mitmekesisuse paranemist.
Uuringu autorid avaldasid lootust, et kui riigid näevad looduskaitsesse panustamise positiivset tulemust, ollakse nõus selle tarbeks rohkem investeerima.
ÜRO keskkonna- ja arengukonverents (mitteametliku nimega Rio konverents (Rio Converence) või Maa Tippkohtumine (the Earth Summit) oli ÜRO üks tähtsamaid nõupidamisi, mis toimus 1992. aastal Rio de Janeiros. Konverentsil osales 108 riigipead ja esindused olid 172 riigist.
Konverentsil arutati rahvusvahelise jätkusuutliku arengu hetkeolukorda ja peamisi arenguteid. Vastu võeti vastavateemaline Agenda 21. Lisaks sellele võeti vastu Rio deklaratsioon keskkonnahoidliku arengu põhimõtete kohta, kliimamuutuste raamkonventsioon ja bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, metsandust ja kõrbestumist käsitlevad dokumendid.