Vastavalt planeediteadlase Alan Sterni mõttekäigule võib maavälise elu senise tabamatuse taga olla selle peitumine sügavale ookeaniplaneetide jää alla, kirjutab Science.
Maaväline elu võib olla avastamata jääga kaetud taevakehade tõttu
Väitis grupp kosmoseteadlasi hiljutisel Ameerika Planeediteaduste kohtumisel, et tõenäoselt asub suurem osa maavälist elu oma planeetide paksu jääkatte all. Näiliselt võiks selline situatsioon anda vastuse ka küsimusele, et miks ei ole inimkond seniajani leidnud ühtegi maavälist tsivilisatsiooni.
See nn Fermi paradoksina tuntud küsimus juhib tähelepanu tulnukate senisele avastamatuse ja arvutuslike tõenäosuste vastuolule. Paradoksi sõnastanud itaalia füüsiku Enrico Fermi loogika kohaselt viitab Universumi ülesehitus mitmel pool ülitõenäosele elu tekkele.
Viimaste aastate avastused näidanud, et paljud Päikesesüsteemi kuud on üleni veega kaetud. Kuulsaimad ja elu tekke osas paljutõotavamad neist on näiteks Saturni kuud Enceladus ja Titan. Sealne vesi on aga jääga kaetud, mistõttu on võimaliku elu kindlaks tegemine problemaatiline. Ometigi on vaatlustega kinnitatud, et jää all peab olemas olema ka vedelat vett.
Hiljutised väljapurskuva materjali vaatlused on näidanud, et vedelikus on olemas ka kõik elu tekkeks vajalikud ühendid. Seetõttu käiski professor Stern välja teooria, mille kohaselt võivad just need pursked olla sealsete oletatavate eluvormide jaoks midagi meie kosmoseprogrammide sarnast.
Oma ettekandes ei tuginenud Stern uutele teaduslikele avastustele, vaid üritas pigem näidata seost kahe seni eraldi käsitletud nähtuse – Fermi paradoksi ja jääga kaetud taevakehade vahel.
Stern tutvustas oma uusi oletusi Ameerika Astronoomia Seltsi planeediteaduse divisjoni kohtumisel 17. oktoobril Provos Utah osariigis ja sellega saab lähemalt tutvuda siin.