/nginx/o/2017/10/23/7242883t1ha1ed.jpg)
1960 – Baikonuri kosmodroomil toimus Nedelini katastroof
TÄNA AJALOOS ⟩ Hoolimatusest tingitud raketiplahvatus nõudis kuni 150 inimelu
Katastroofi üheks põhjuseks oli Nõukogude võimu tagantkiirustamine - Oktoobrirevolutsiooni aastapäeva lähenedes oli Nikita Hruštšov andnud asjaosalistele käsu, et kontinentidevahelise ballistilise raketi R-16 start toimuks vahetult enne oktoobripühi. Stardipaigal püüti seepärast raketi ettevalmistustega iga hinna eest ettenähtud ajaks valmis saada.
Raketi konstruktsioonis oli palju tootmisvigu, mida parandati lausa stardiplatvormil. Lisaks sai 23. oktoobril raketi ettevalmistuse käigus vigastada raketi käivitamise programm-sammlüliti, mis tuli välja vahetada. Kütusena kasutati hüdrasiini ja hapendajana lämmastikhapet, mis on äärmiselt korrodeeriv. Kuna kütuse komponendid ei tohtinud kütusesüsteemi tihenduseks kasutatud kummitihendite tõttu raketi paakidesse jääda kauemaks kui ööpäevaks, siis taheti rakett tingimata järgmisel päeval teele saata.
Marssal Nedelin kiirustas parandustöid takka ja viibis ka ise demonstratiivselt stardiplatvormi lähedal. Meeskond tegutses hooletult, pealegi rikuti raketi elektrisüsteemis hoidmisega ohutusreegleid. Sellest teadmata lülitas üks spetsialist stardi sammlüliti 0-asendisse, mistõttu käivitus põlemisprotsess raketi teise astme mootori põlemiskambris, põhjustades 124-tonnise raketi plahvatuse. Erinevatel andmetel hukkus 75–150 inimest, nende seas ka marssal Nedelin ise.
Nõukogude Liit varjas seda suurõnnetust pikka aega kogu maailma avalikkuse eest. Ametlikult anti vaid teada, et marssal Nedelin hukkus lennuõnnetuses. Teave toimunu kohta jõudis siiski lääneriikidesse. Nõukogude Liidu juhtkond tunnistas katastroofi toimumist avalikult alles 1989. aastal.
24. oktoobri sündmused Eestis:
1917 – Eesti Maanõukogu võttis vastu otsuse Eesti välisesinduste loomise kohta.
1933 – Jüri Uluots andis nõusoleku asuda Vabariigi Valitsuse kujundamisele.
1933 – Laimjala vallas tabati kommunist Aleksander Ellam.
1968 – Eestis elav Svetlana Tširkova sai Mexico olümpiamängudel vehklemise naiskonnavõistluses floretis esikoha.
1991 – Eesti ja Venemaa seadsid sisse diplomaatilised suhted.
Ja maailmas:
1260 – pühitseti sisse Chartres'i katedraal.
1360 – Brétigny rahu, Saja-aastase sõja esimese järgu lõpp.
1632 – sündis hollandi mikrobioloog Anton van Leeuwenhoek
1648 – sõlmiti Westfaali rahu, millega lõppes Kolmekümneaastane sõda.
1681 – Louis XIV liidendas Strasbourgi.
1793 – Konvent kehtestas Prantsusmaal vabariikliku kalendri.
1795 – Kolmas Poola jagamine.
1882 – Dr. Robert Koch tuvastas tuberkuloosi põhjustava bakteri.
1929 – New Yorgis leidis aset börsikrahh (must neljapäev).
1930 – Brasiilias tuli riigipöördega võimule Getulio Vargas.
1935 – Itaalia tungis Etioopiasse.
1946 – Raketi V2 abil filmiti esimest korda Maad kosmosest. Ülesfilmitud materjali saab näha siin.
1960 – Baikonuri kosmodroomil toimus Nedelini katastroof
2003 – Concorde tegi oma viimase kommertslennu. Sellega sai otsa ülehelikiirusega reisilennunduse ajastu.