/nginx/o/2014/09/02/3316903t1h217b.jpg)
Igal sügisel tagasihoidlikult metsaaluseid kaunistavad seened on tegelikult ühed esimestest organismidest, kes umbes 400 miljonit aastat tagasi, Siluri ajastu algusaegadel, maismaad asustama hakkasid.
Millal ilmusid Maale esimesed seened?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurbritannia Durhami Ülikooli paleontoloog doktor Martin Smith uuris kivistisi New Yorgist, Šotimaalt ja päris Eesti lähedalt, Gotlandilt, kirjutab Karin Truuver blogis Eesti geoloog.
Smithi uurimuse kohaselt oli ürgsel seenel nimega Tortotubu protuberans suur roll seni praktiliselt tühja, kõledast kivist maismaa elukõlbulikuks muutumisel. Kivises pinnases vaikselt elutsev ja laialisirutuv seeneniidistik toitus maismaale sattunud surnud organismidest näiteks vetikatest, bakteritest ja muust sarnasest orgaanikast.
Tortotubu protuberans’iga samal ajal elanud maismaa-asukad olid üksikud väga algelised sambla- ja vetikalaadsed taimed, mis lihtsalt katsid kivimi pinda ega mõjutanud seda kuigivõrd. Oma elutegevuse käigus murendas aga seeneke ka maismaad moodustavaid kivimeid, aidates kaasa algelise mulla tekkele.
Vanim kübara ja varrega seene viljakeha fossiil pärineb aga 115 miljoni aasta tagusest ajast, mil ürgne Gondwana hiidmanner oli hakanud väiksemateks mandriteks laiali lagunema. Tänapäeva kirde-Brasiilia alalt leitud umbes 5 cm pikkune seen kannab nime Gondwanagaricites magnificus.
Loe pikemalt Eesti geoloogi blogist!