:format(webp)/nginx/o/2017/10/16/7224793t1h55c7.jpg)
Küllap on paljud näinud filmides lahingusteene, milles viikingid kaitsevad end vaenlase eest massiivse kilbiseinaga. Arheoloogi ja Kopenhaageni ülikooli teadlase Rolf Warmingu sõnul viikingid seda suure tõenäosusega tegelikult ei teinud.
Müüt viikingite lahingutegevuse kohta ei peagi ilmselt paika
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Warming rääkis Taani teadusportaalile videnskap.dk, et tüüpiline viikingikilp oli väike ja kerge ning seda kasutati pigem võitluse ajal relvalöökide kõrvalejuhtimiseks, mitte ühise kilbiseina moodustamiseks, kirjutab Ancient Orgins.
Warming uuris viikingite lahinguvõitlust puudutavaid ajalootõendeid, ühtegi märki selle kohta, et viikingid oleksid lahingus moodustanud kilbiseinu, ta aga ei leidnud. Viikingiteemalistes filmides ja sarjades on see aga väga laialt levinud.
Lisaks sellele viis Warming läbi arheoloogilise eksperimendi: ta nimelt proovis lahingusituatsioone viikingiaegsete relvade ja kaitsevahendite kopeeringutega. Tulemused näitasid, et kasutades kilpi kaitseseina osana, sai see tugevalt viga, võitluse käigus relvalöökide kõrvalejuhtimiseks, aga tunduvalt vähem.
Arheoloogi sõnul on seega üsna ebatõenäoline, et viikingid moodustasid kilpidest kaitseseinu – see ei oleks nimelt väga kaua püsinud.